Valgevene teatas reedel, paar päeva enne presidendivalimisi, et lasi Astravetsi tuumajaama esimesse reaktorisse tuumakütuse.
Valgevene lasi Astravetsi tuumajaama reaktorisse tuumakütuse (1)
Valgevene käivitab oma esimese tuumajaama odavama elektri tootmiseks sellest hoolimata, et teda tabas 1986. aasta Tšornobõli katastroofi järel radioaktiivne kiirgus ja plaanile on ägedalt vastu naaberriik Leedu.
Lukašenko, kes läheb pühapäevastel valimistel vastamisi Svjatlana Tsihhanovskajaga, nimetas tuumajaama sel nädalal «läbimurdeks tulevikku».
Tuumajaama ehitas Venemaa riiklik tuumaagentuur Rosatom ja seda rahastati suuremalt jaolt Vene laenuga.
Reedel lasti kütus ühte elektrijaama kahest reaktorist. Mõlema tootmisvõimsus on 1200 megavatti.
Energiaministeeriumi teatel algab elektritootmine sügisel ning lõpuks hakkab jaam rahuldama kolmandikku Valgevene elektrinõudlusest.
Tuumajaam on vastuoluline, kuna see ehitati 20 kilomeetri kaugusele Leedu piirist, umbes 50 kilomeetri kaugusele Vilniusest.
Leedu president Gitanas Nausėda ütles reedel, et tuumajaam on "oht meie riiklikule julgeolekule, rahvatervisele ja keskkonnale".
Leedu energiaminister Žygimantas Vaičiūnas ütles, et on hoiatanud Rahvusvahelist Aatomienergiaagentuuri (IAEA) seoses Minski liigse rutakusega projekt ellu viia.
«Viimaste päevade rutakus ei ole kooskõlas tuumaohutuse standarditega,» ütles ta.
Leedu on lubanud tuumajaama valmides elektriimpordi Valgevenest lõpetada.
IAEA saatis märtsis Valgevenesse ekspertide rühma, kelle sõnul on riik «lähedal vajaliku tuumaenergia taristu valmimisele».
Rosatomi teatel vastab tehas «täielikult Fukushima-järgsetele tingimustele», viidates 2011. aasta Jaapani tuumaõnnetusele, aga ka «rahvusvahelistele normidele ja IAEA soovitustele».
Lukašenko sõnul on Valgevene kiirgusega seotud ohtudest vägagi teadlik, sest «me teame selle tagajärgede hinda».
Tšornobõli katastroof saastas umbes veerandi Valgevene territooriumist.
«Me oleme Tšornobõli vabariik, me elasime üle nii mõndagi,» lausus Lukašenko.