Lukašenko seisab valimistel esmakordselt silmitsi väjakutsetega (2)
Valgevene autokraatlik juht Aleksander Lukašenko seisab 26 võimuaasta järel homsetel valimistel veel kuueks aastaks presidendiks kandideerides esmakordselt silmitsi olukorraga, mis ei ole täielikult tema kontrolli all.
Rahva hulgas kasvanud rahulolematus riigi majanduse ja valitsuse pigem eitava suhtumisega koroonaviirusse on toonud kaasa suurimad opositsiooni meeleavaldused pärast Nõukogude Liidu lagunemist, mil Lukašenkost sai iseseisva Valgevene esimene ja seni ainus president.
Ebakõlad võimuladvikus ja vastuolud Valgevene peamise toetaja ja liitlase Venemaaga kõigutavad 65-aastase presidendi jalgealust enne homseid valimisi.
Lukašenko, keda Lääs on hakanud teisitimõtlejate halastamatu mahasurumise tõttu nimetama Euroopa viimaseks diktaatoriks, ei kõhkle ka seekord kasutamast võimu ja vajadusel jõudugi nurjamaks vastaste katsed valimistulemused vaidlustada.
Valimisametnikud on Lukašenko kahe põhivastase kandideerimispüüetele lõpu teinud. Järele on jäänud viis kandidaati, kelle hulgas on esile tõusnud vangi pandud opositsionääri abikaasa Svjatlana Tsihhanovskaja.
37-aastast endist õpetajat on kampaaniakoosolekutele toetama tulnud kümned tuhanded valgevenelased.
Tsihhanovskaja ise nimetas end usutluses uudisteagentuurile Associated Press «muutuse sümboliks».
«See on käärinud seesmiselt juba üle 20 aasta. Kogu selle aja me kartsime ja keegi ei julgenud sõnagi öelda. Nüüd hääletavad inimesed muutuse sümboli poolt,» ütles ta.
Tsihhanovskaja on sõitnud risti ja põiki läbi kogu riigi, õhutades veelgi inimeste rahulolematust Lukašenko reaktsiooniga koroonapandeemiale ja ajale jalgu jäänud majandusega.
President kuulutas koroonaviiruse «psühhoosiks» ja keeldus kehtestamast rangeid piiranguid selle leviku tõkestamiseks, öeldes, et valgevenelased kaitsevad end haiguse eest vodka, sauna ja raske põllutööga.
«Nad ütlevad meile, et seda viirust ei ole olemas, ja nimetavad seda psühhoosiks, ehkki Valgevenes on haigestunud kümned tuhanded inimesed,» rääkis 54-aastane jurist Diana Golubovitš Brestis Tsihhanovskaja kihutuskoosolekul.
«Ühtäkki taipasid kõik, et ühiskonnale orienteeritud riiki, millega Lukašenko kiitleb, lihtsalt ei ole.»
9,5 miljoni elanikuga Valgevenes on registreeritud 68 500 COVID-19 nakkusjuhtu ja 580 surma. Kriitikud süüdistavad võime arvudega manipuleerimises, et surmade arvu võimalikult väiksena näidata.
Lukašenko teatas juulis, et temagi on nakatunud, kuid sümptomeid polevat tal olnud ja ta paranenud kiiresti tänu spordile. Oma kasinaid kriisimeetmeid õigustas ta vajadusega kaitsta majandust.
Valgevene majandus on koroonapandeemiast siiski tõsise hoobi saanud, sest tema peamise ekspordikliendi Venemaa majandus on languses ja teised välisturud kokku kuivanud. Riigi majanduses valitses seisak aga juba mitu aasat enne koroonaviiruse saabumist.
«Lukašenkol ei ole plaani riigi moderniseerimiseks. Ta on võtnud ära poliitilised vabadused ja nüüd jätab ta inimesed ilma ka majanduskasvu võimalusest,» ütles endine Valgevene suursaadik USA-s Valeri Tsepkalo, kes kavatses Lukašenko vastu kandideerida, kuid oli sunnitud vahistamise vältimiseks koos lastega Venemaale põgenema.
«See on protestide peapõhjus,» sõnas ta.
Presidendikampaania alguses asusid võimud opositsiooni uue jõuga maha suruma. Maist peale on kinni peetud üle 1300 protestidel osalenu.
Eile peeti valimisjaoskonna juures kinni ühe kandidaadi kampaaniajuht ja pandi loata rahvakogunemise korraldajana 10 päevaks vangi.
Poliitikavaatlejate sõnul on valimiskampaania toonud esmakordselt ilmsiks ka vastuolud Valgevene võimuladvikus, sest mõned selle liikmed on esmakordselt poliitikasse läinud.
Tsepkalo kõrval pidas kandideerimisplaani ka Venemaa kontrollitava suure panga juht, kuid tema pandi mais rahapesus ja maksupettuses süüdistatuna vangi.
«Moskvat ei huvita Lukašenko kukutamine, vaid tema võimalikult nõrgaks muutmine, et ta väljuks sellest kampaaniast kahanenud legitiimsusega, suhted Läänega oleks rikutud ja majandus halvas vormis,» ütles sõltumatu poliitikaekspert Aleksander Klaskovski.
Ta on aga veendunud, et Lukašenko tunnistatakse valimiste ülekaalukaks võitjaks.
«Lukašenko saab umbes 80 protsenti häältest, et tema kaaskond ei arvaks, et juht on nõrgaks jäänud,» ennustab Klaskovski.
«Valitsusel on piisavalt ressursse ja toorest jõudu võimul püsimiseks ja protestide mahasurumiseks, aga tal ei ole vastust põhiküsimusele Valgevene arengusuunast. Lukašenko kahtlemata võidab, aga see on Pyrrhose võit.»