Itaalia laevaõnnetuse põhjustas kohalik komme?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Õnnetusse sattunud kruiisilaev Costa Concordia
Õnnetusse sattunud kruiisilaev Costa Concordia Foto: SCANPIX

Itaalia luksuslaevale Costa Concordiale võis saatuslikuks saada kohalike meremeeste komme.

Tegemist on laevade austusavaldusega, mis itaalia keeles kannab nime «inchino», edastab AFP.

Selle puhul valgustatakse laeva välistekk täielikult ning sõidetakse nii lähedalt Giglio saarest mööda kui võimalik, samal ajal udusireeni andes.

Võimude sõnul just seda Costa Concordia kapten Francesco Schettino tegigi, kuid sõitis selle tagajärjel kivisele madalikule. Laeva keresse tekkis suur auk.

Kaptenisillal olnud kapten ei andnud kohe evakuatsioonikäsku, vaid uskus, et suudab olukorda kontrollida. Olukorra tõsidus sai selgeks alles siis, kui kaptenisillal olnud kuulsid, et laeva keres on auk, kust voolab suures koguses vett sisse.

Reisijad olid madalikule sõidu ajal alustamas õhtusööki. Laevas tekkis paanika, kuigi meeskonnaliikmed püüdsid paanikas reisijaid rahustada. Samas tekkis suhtlusprobleem, kuna suur osa meeskonna liikmetest ei osanud korralikku itaalia keelt. Enamik reisijatest olid aga itaallased.

Meeskonnaliikmed hakkasid reisijaid suunama päästepaatidesse. Laeva kreeni suurenedes päästmine raskenes. Umbes 100 reisijat hüppas ise üle parda ja ujus Giglio saarele.

Kohalikud elanikud majutasid reisijad oma kodudesse, andsid neile sooja juua ja soojad tekid ümber.

Laeval olnute sõnul käis laevast jõnks läbi ja siis kadus elekter. Hiljem hakkas varugeneraator tööle.

Reisija Joel Pavegeau kinnitusel ütles kapten  5 – 6 keeles, et reisijad rahu säilitaksid.
Senistel andmetel nõudis laevaõnnetus viie inimese elu.

Itaalia rannavalve päästeüksuse juhi Cosimo Pulito arvates ei pruugi külili olevas laevas enam õhutaskuid olla.

«Tegeleme otsingutega neis paigus, kus on kõige suurem tõenäosus, et seal võib veel ellujäänuid olla,» selgitas Pulito.
 

Tagasi üles