Miljonid Lääne-Saksa lapsed saadeti Teise maailmasõja järgsetel aastatel karmi korraga kuurortlaagritesse, neist mõnda juhtisid endised natsikurjategijad, kelle karmi käe all sai ravikuurist hoopis õudusunenägu.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Süüdimõistetud natsikurjategijad juhtisid aastatel 1950 kuni 1980 mitmeid laste ravimiseks ette nähtud kuurortlaagreid, kus rakendati karme karistusmeetodeid, leidis aset piinamisi ja kiusamist, selgus hiljuti eetrisse läinud Saksa avalik-õigusliku ringhäälingu ARD saatest Report Mainz.

Näiteks juhtis Borkumi saarel asunud Möwennesti nime kandnud lastelaagrit endine SS-i ohvitser Werner Scheu, kes oli Teise maailmasõja lõppemise järel mõistetud süüdi 220 Leedu juudi tapmises osalemises 1941. aastal. 

Baieri liidumaal asunud sanatoorium-puhkekeskuses nimega Schönsicht töötas aga arstina Albert Viethen, kes kuulus enne Teist maailmasõda mitmetesse natsiorganisatsioonidesse, teiste seas natsiparteisse NSDAP.

1963. aastal esitati Viethenile mõrvasüüdistus, sest väidetavalt eutaneeris ta natsirežiimi perioodil umbes 20 last. 

Aastatel 1950 kuni 1980 saadeti kuurortlaagritesse 8 kuni 12 miljonit last. Enamasti tehti seda kas arstide, koolide või noorsootöötajate soovitusel ja laste laagrites viibimise eest maksis riik.

Viimaste aastate uurimistöö on paljastanud, et ravile saadetud lapsed saabusid tagasi koju sageli palju haigemana, sest karm kohtlemine ja kohati isegi piinamine jätsid lastele tõsise jälje.

«Mul oli tunne, et ma ei ela seda üle,» ütles laagris läbielatut hiljuti meediale kirjeldanud Willi Schmidt.