Tegu oli Vene Põhjalaevastiku jaoks esimese suure õppusega enam kui kümnendi jooksul ning sellega sooviti näidata maailmale, et ka Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel on Venemaa merevägi võimeline muskleid näitama. Selle asemel rullus pärast torpeedo plahvatamist allveelaeva Kursk pardal 12. augustil 2000 lahti üheksa päeva kestnud draama, mis lõppes sünge uudisega: kõik 118 laevas olnut hukkusid.

Oli laupäeva hommik ning 154-meetrine allveelaev Kursk osales Venemaa ja Norra piiri lähistel Barentsi merel õppustel. Kell 11.28 registreerisd Norra seismograafid tugeva plahvatuse, millele järgnes kaks minutit hiljem veel teinegi kärgatus. Üks torpeedo oli plahvatanud.

Vene merevägi suutis Kurski asukoha kindlaks teha pühapäeva koidikul. Raadiosidet allveelaeva meeskonnaga ei saavutatud – ainsaks jäädvustuseks pardalt on salvestatud SOS-signaal, mida üks meremees tagus vastu laevakeret, meenutas RTÉ.

Suurem osa Kurski pardal olnutest hukkus ilmselt juba plahvatuses, kuid 23 mehel õnnestus end barrikadeerida allveelaeva üleujutatud ahtriossa. Sinna jäid nad ootama päästmis, mida lõpuks ei saabunudki, kirjeldas Raadio Vaba Euroopa.

Kommentaarid (1)
Copy