Koroona enklaavlinnas: ühel pool tuba Hollandi reeglid, teisel Belgia omad

Kunstnik Sylvia Reijbroek oma galeriis, mille põrandale joonistatud valged ristid märgivad piiri Hollandi ja Belgia vahel. Istudes Belgiale kuuluvas Baarle-Hertogis, peab ta kandma maski, sest Belgia nõuab selle kandmist avalikes siseruumides. Astudes galeriis ühe sammu, on ta Hollandi linnas Baarle-Nassaus ja võib võtta maski eest.

FOTO: FRANCOIS WALSCHAERTS / AFP / SCANPIX

Lõuna-Hollandis asub tilluke Belgia enklaav, kus inimesed on iga päev kimpus kohustusega järgida ühekorraga kahe erineva riigi koroonaviiruse tõkestamise meetmeid, kuna riigipiir jookseb siia ja sinna siksakitades üle tänavate ning kohati läbib lausa poode ja inimeste kodusid.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Tilluke Baarle-Hertogi linn Belgias asub kohe oma Hollandi naabri Baarle-Nassau külje all, kuid lisaks sellele on asulal ka 22 enklaavi, mis on küll Belgia Antwerpeni provintsi osaks, kuid asuvad 50 kilomeetri kaugusel linnast endast keset Hollandi territooriumi.

Seni ei muretsenud keegi eriti, et Belgiale kuuluv Baarle-Hertog on täielikult ümbritsetud Hollandist ning et see, kumma riigi territooriumil asub sinu välisuks, määrab ka, kas sa elad Belgias või Hollandis. Siis lahvatas aga koroonaviiruse pandeemia, Belgia kehtestas omad piirangud ja Holland omad reeglid, ning kohalik rahvas jäi segaduses pead vangutama.

Baarle-Hertogis, nagu kogu ülejäänud Antwerpenis, on avalikus kohas maski kandmine kohutuslik. Sama ei kehti aga Baarle-Nassaus, sest Hollandis tuleb maski kanda ainult ühistranspordis. «Inimesed ei mõista, kas nad peaks või ei peaks kandma maski, kui nad tulevad minu poodi,» rääkis Sylvia Reijbroek, kelle kunstigaleriist jookseb läbi kahe riigi piir, mida põrandal märgivad valged ristikesed.

Tagasi üles
Back