Varssavi lahing 100 ⟩ Kaasaegse vaba Euroopa üks olulisemaid tähtpäevi

Poola jalavägi 1920. aastal Radzymini lähistel kaevikus. Foto: Wikimedia Commons

Ajaloos on olulisi hetki, mis määravad maailma tuleviku. Poolale ja Euroopale oli üks selliseid 15. august 1920. Just siis pidas 1918. aastal uueks saanud Poola otsustava ja võiduka lahingu bolševistlike vägedega, mille sihiks oli kanda kommunistliku revolutsiooni tuli laiali üle kogu Lääne-Euroopa, mis oli Esimeses maailmasõjas saadud materiaalsetest ja inimkaotustest kurnatud

Briti diplomaadi Edgar D'Abernoni sõnul oli see maailma ajaloo tähtsuselt kaheksateistkümnes lahing.

Varssavi lahing väärib Normandia dessandi kõrval mainimist kui üks olulise tähtsusega pöördepunkte Euroopa totalitarismi vastases võitluses. Jalta konverentsi tulemusel tekkinud raudse eesriide tõttu, mis jagas Euroopa kaheks, ei jäädvustunud selle sündmuse ajalooline tähtsus niisugusel kujul, nagu see oleks väärinud. See kehtib nii massikultuuri kui ka ajalooõpikute kohta.

On aeg need Euroopa kollektiivse mälu lüngad lõpuks täita. Varssavi lahingu aastapäeva tähistamine peaks toimuma mitte ainult Varssavis, mitte ainult Poolas, vaid kogu Euroopas. Ehkki Wisła jõel saavutas võidu Poola, puudutas see võit suures osas Euroopa rahvaste vabadust – vabadust kommunismi totalitaarsest pimedusest.

Ajaloolises mõttes lõpetab 1920. aasta sündmuste rea, mis sai alguse 18. sajandi lõpul Poola jagamisega Preisimaa, Venemaa ja Austria võimude vahel. Varssavi lahinguga kulmineerus moodsa rahvuse ülesehitamise üks silmapaistvamaid episoode nii Euroopa kui kogu maailma ajaloos. Riigita rahvus sündis ajavahemikul 18. sajandi lõpust kuni Esimese maailmasõja lõpuni, sõjaliste ja poliitiliste lüüasaamiste järel (sealhulgas arvukad ülestõusud ja mitmesuguste riiklike moodustiste lagunemine), mil Poola kustutati Euroopa kaardilt.

Esimene märkimisväärne Poola nähtus on Poola ühiskonna muutumine feodaalühiskonnast üheks kõige moodsamaks kodanikuühiskonnaks Euroopas – seejuures ilma riiklike institutsioonideta. Tohutut ühiskondlike, kultuuri- ja spordiühenduste võrgustikku (toogem näiteks võimlemisliit Sokół, rahaühistud, teadus- ja haridusseltsid), saab võrrelda vaid Jaapani reformidega Meiji perioodil, mille viis läbi tugev keskvalitsus.