Otse Postimehest ⟩ Jüri Luik: Navalnõi võimalik mürgitamine tundub hoiatusena Venemaa opositsioonile

Kaitseminister Jüri Luik nentis Postimehe otsesaates, et Eesti plaanib rakendada Valgevene võimude suhtes ka omapoolseid sanktsioone. «Kindlasti tulevad ka Eesti-poolsed sanktsioonid Valgevene isikute vastu, kes on osalenud vägivalla korraldamises või valimiste võltsimises,» lausus ta.

Kas te kardate Valgevenes «rohelisi mehikesi» nagu nägime Ukrainas?

Valgevene situatsioon on mõnevõrra erinev. Venemaa ja Valgevene suhted teistsugused. Valgevenelaste identiteet, eristatus Venemaast, on palju nõrgem ja on selge, et need väljaastumised ja massidemonstratsioonid, mis praegu toimuvad, ei ole venevastase iseloomuga.

Pigem proovib Venemaa president seda küsimust oma vaatevinklist lahendada, ehk kasutades juba Valgevene territooriumil olemasolevaid jõudusid. Need on kõikvõimalikud Valgevene julgeolekuüksused, eriti Valgevene KGB, mis allub mitteformaalselt, aga suhteliselt otseselt, Venemaa julgeolekuteenistustele ja on paljuski suunatav Moskvast.

Praegu proovitakse ära kasutada paindlikumat taktikat võrreldes sellega, mida Lukašenka alguses kasutas. Erakordne jõhkrus keeras suure osa elanikkonnast väga selgelt Lukašenka vastu. Praegu on näha, et ühelt poolt proovitakse olla paindlikumad, sellist massiivsed jõudu ei kasutata, aga teiselt alustas prokuratuur opositsioonijuhtide vastu kohtuasja. Neid survestatakse väga tugevalt ja paljud neist on ju piiri taga. Praegu saata Venemaa poolt üksusi sisse, olgu nad siis «rohelisi mehikesi» või mitte, ei näi põhjust olevat.

Aga iseenesest selline võimalus on ikkagi olemas?

Olen kindel, et selline stsenaarium on olemas ja kindlasti on olemas ka palju radikaalsemad stsenaariumid Venemaa kaitseministeeriumi keldrites. Kindlasti Putini eelistab siiski stsenaariumit, kus on tal riskid kõige väiksemad.

Oletame, et Vene armee läheb üle piiri. Mida nad seal siis teevad? Nad põrkuvad vastakuti täpselt samasuguste suurte rahumeelsete meeleavaldustega nagu praegu Lukašenka. Keegi ei hakka ju tankiga mööda linnatänavaid meeleavaldajaid taga ajama. Kindlasti on Putini eelistatuim variant on see, kui tegevus toimub Lukašenka egiidi all. Venemaa näpujäljed on näha nii vähe kui võimalik.

Nii Lukašenka kui ka Putin suhtuvad tegelikult suure nostalgiaga Nõukogude Liitu.

Kuidas mõjutaks Vene vägede saatmine Valgevenesse jõudude vahekorda meie regioonis?

Siin on kaks eraldi teemat. Üks teema on see, et Lukašenka ilmselgelt proovib Putinit tõmmata Valgevene asjadesse. Ta tunneb ennast väga ebakindlalt ja ta ei saa välistada, et tema oma julgeolekuorganid lõpuks teda enam ei toeta.

Lukašenka proovib Putinit tõmmata Valgevene konflikti lahendamisse, aga sellisel moel, et teda ennast ei kõrvaldataks. Üks meetod Lukašenkal ongi demonstreerida, et valitseb sõjaline oht ja Putin siis peaks appi tulema ja andma tuge tegutsemiseks. 

Ta on paisanud Valgevene läänepiirile mitmesuguseid üksusi, mitte küll palju. Valgevene armee põhiüksused tegelikult ei ole kuhugi liikunud, aga üksikud üksused siiski seal on, mis teevad kõvasti pauku ja lasevad rakette. Seda kõike näidatakse televisioonis ja öeldakse, et Valgevene-Leedu piiril on pingeline olukord, kus NATO ähvardab ja Venemaa peaks kuidagi sekkuma. Mingit pingelist olukorda seal tegelikult ei ole, see on täielik sõu. Väited, et NATO teeb seal Leedus Valgevene piiri läheduses kujutab ohtu, on täielik vale. 

Teine teema on seotud Lukašenka suhtumisega niinimetatud liitriiki, sest nii Lukašenka kui ka Putin suhtuvad tegelikult suure nostalgiaga Nõukogude Liitu. Küll erineval viisil, aga ilmselgelt see on selline aeg, mis nende arvates väärib tagasitoomist.

See liitriigi teema on riigijuhtide laual olnud pikalt. Siiani on Lukašenka olnud ettevaatlik, sest igasugune liitriik Venemaaga tegelikult vähendab otseselt tema võimu. Aga täna, kus Lukašenka võim on niigi erakordselt õrnal alusel, võib ta olla liitriigi ideede suhtes kindlasti palju vastuvõtlikum.

Kui Lukašenka suudab vähegi võimul püsida, siis venelased ei kiirusta tema äraviimisega.

Ma olen kindel, et venelased vaatavad toimuvat kahes etapis. Üks etapp on vältimatu kriis, kus nad loodavad rahvarahutused maha suruda ja teine etapp on piltlikult öeldes see, millist kasu sellest kriisist lõigata. Kuidas kujundada Vene-Valgevene suhteid nii, et Valgevene oleks veelgi rohkem Venemaa kontrollitav.

Kaitseminister Jüri Luik Postimehe otsesaates. Foto: Tairo Lutter

Kui tõenäoliseks peate, et Lukašenka saab Venemaalt signaali, et nüüd on õige aeg «puhkusele minna» ja võimule suunatakse Venemaale meelepärane juht?

Paljuski sõltub sellest, kuidas venelased hindavad opositsioonijõudu. Kas neil jääb mulje, et opositsioon suudab Lukašenka maha võtta või mitte. Ma usun, et kui nad on veendunud, et Lukašenka suudab siiski vastu pidada, et nõndanimetatud Venetsueela stsenaarium, kus ühelt poolt on rahvatahe hiiglasliku jõuga, aga samas kuna puuduvad õiged juhid, siis ei suudeta revolutsiooni lõpule viia ja võimuorganid jäävad lojaalseks autoritaarsele liidrile ning tekib tupiksituatsioon.

Ma arvan, et kui Lukašenka suudab vähegi võimul püsida, siis venelased ei kiirusta tema äraviimisega. Kui neil on mulje, et Lukašenka niikuinii kukub, siis nad kindlasti teevad jõupingutusi, et teda ära viia ja saavutada mingisugune uus võimustruktuur Valgevenes, mis on jällegi Venemaale soodne. Üldiselt ei olnud kindlasti Lukašenka Venemaa võimuladvikus suur sõber.

Kindlasti ka Eesti-poolsed sanktsioonid tulevad Valgevene isikute vastu, kes on osalenud vägivalla korraldamises või valimiste võltsimises.

18. augustil ilmus The Washington Postis Leon Aroni arvamuslugu sellest, kuidas Venemaa võib panna Valgevenesse sisenedes proovile NATO artikkel viie, tehes seda Leedu riigipiiri tahtliku rikkumisega. Kui tõenäoliseks seda stsenaariumit peate?

Ma pean seda stsenaariumit ebatõenäoliseks. Ma näen, kuidas on võimalik seda konstruktsiooni loogiliselt üles ehitada, aga reaalsuses mitte. Millised peaksid olema Venemaa huvid sellise operatsiooni läbiviimiseks? Sellepärast, et huvi ei saa olla Valgevene okupeerimine. Venemaal puudub selleks otsene vajadus. Samal ajal käivitada teine hiiglaslik kriis, NATO territooriumi ründamisega, on ikkagi ülimalt kindel viis alustada massiivset rahvusvahelist poliitilist, sõjalist ja majanduslikku kriisi. Selleks puudub Putinil praegu igasugune vajadus.

Leedu on teatanud Valgevene võimude vastu sanktsioonide kehtestamisest. Kas Eesti ei ole kaalunud omapoolseid sanktsioone?

Oleme mõelnud. Eestis on selle teema juhtiv asutus välisministeerium. Aga julgen kindlalt öelda, et kindlasti ka Eesti-poolsed sanktsioonid tulevad Valgevene isikute vastu, kes on osalenud vägivalla korraldamises või valimiste võltsimises.

Ja Euroopa Liidu ühised sanktsioonid, millal peaksid need jõustuma?

Seda on päris kindlalt raske öelda, sest see otsus peaks tulema septembrikuus, nii otsustasid Euroopa Liidu liidrid. Loomulikult ei ole kahtlust, et Euroopa Liidus võivad tulla päris suured vaidlused. On riike, kes suhtuvad erinevatesse sanktsioonidesse väga skeptiliselt. Samas, kui arvestada, et Saksamaa ja Prantsusmaa toetavad sanktsioone, siis mingisugused sanktsioonid kindlasti tulevad. Ma olen selles kindel.

Kunagi ei saa välistada, et tahetakse Venemaa opositsioonile anda hoiatavat märguannet.

Venemaa opositsiooniliider Aleksei Navalnõi viibib raskes seisundis haiglas, kahtlustatakse mürgitamist. Kui tõenäoliseks te peate, et võime leida seose Valgevene sündmustega?

Seda ei saa välistada sellepärast, et see Valgevene rahvarevolutsioon on pälvinud väga paljude venelaste tähelepanu. Ja eriti Venemaa opositsioon räägib sotsiaalmeedias palju Valgevenest. Nad on väga palju rääkinud sellest, et kuidas Valgevenes suudab rahvas oma häält kuuldavaks teha ja millal Venemaal seda suudetaks teha.

Kahtlemata näeb Putin siin seost Valgevene demonstratsioonide, võib isegi öelda revolutsiooni ja oma opositsiooni tegutsemise vahel. Ka Venemaal endas on päris palju kõikvõimalikke rahutuid koldeid. Viimasel ajal on kõige kuulsam neist Siberi linnas Habarovskis, kus sisuliselt toimuvad demonstratsioonid iga päev, mis on otseselt suunatud Putini vastu.

Seos Valgevenes toimuva ja Vene opositsiooni tegevuse vahel on kindlasti väga suur. Kunagi ei saa välistada, et tahetakse Venemaa opositsioonile anda hoiatavat märguannet.

Kui palju on see kriis Valgevene siseasi ja kui palju Euroopa küsimus?

Ma arvan, et see on täiel määral Euroopa küsimus. Esiteks on siin kaalul euroopalikud väärtused, kuna rahvas on üles tõusnud just euroopalike väärtuste sildi all. See ei tähenda, et tegu oleks venevastase demonstratsiooniga, aga fookus on ikkagi see, et peaksime elama vabas demokraatlikus riigis.

Side Euroopaga on nendesse meeleavaldustesse juba sisse kodeeritud. Demonstratsioonide noorem osavõtjaskond, aga ka opositsionäärid, on väga paljuski Euroopaga seotud.

Loomulikult, kui vaatame Valgevene geograafilist ja geopoliitilist positsiooni, siis Valgevene riik asub väga selgelt Euroopas. Euroopa mõõde on siin väga tugevalt. Tegelikult saab see olema ka Euroopa Liidule üks proovikivi. Kas suudetakse olukorda positiivses suunas mõjutada või jääb see lihtsalt paari deklaratsiooni tasemele. Toimuv paneb proovile ka Euroopa Liidu välispoliitikajuhid.

Kas teie usute Valgevene opositsiooni presidendikandidaat Svjatlana Tsihhanovskajasse?

Ma usun temasse kui inimesse, kes väga keerulises olukorras, kus kõik teised olid vangi pandud, piltlikult öeldes haaras opositsiooni lipu ja kandis seda edukalt kuni valimiste võiduni. Selge on see, et kõigi sõltumatute andmete järgi on Tsihhanovskaja tegelikult nende valimiste võitja. 

Tema viimased väljaütlemised on olnud väga selged ja samas ka mõistlikud, et suunata Lukašenka lõplikule lahkumisele või poliitilise lepingu sõlmimisele.

Pikemalt saate kuulata järelvaatamisest.