EL ootab, et aafriklased Mali kriisi ise lahendavad

Malis sõjalise riigipöörde korraldanud Riikliku Rahvapäästmiskomitee esindajad teel kohtumisele 22. augustil Bamakos käinud ECOWASi delegatsiooniga. FOTO: H. Diakite/EPA/Scanpix Foto: H.DIAKITE/EPA

Mali olnuks Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumise päevakorras ka ilma möödunudnädalase riigipöördeta Bamakos, kuid praegune asjade seis lisas teemasse tulisust.

EL on Maliga otseselt seotud 2013. aastal alanud kohaliku kaitseväe koolitamise programmi EUTM-Mali ja samas riigis tegutseva tsiviilmissiooni kaudu. Lisaks osalevad Euroopa riigid seal ÜRO rahuvalvemissioonil MINUSMA ja Prantsusmaa juhitud terrorismivastasel missioonil Barkhane. Ka Eesti on seotud kõigi kolmega.

Nagu eile Berliinis lõppenud ELi kaitseministrite kohtumisel nenditi, on praegu peatatud nii ühenduse sõjaline kui ka tsiviilmissioon.

Kohtumisel osalenud kaitseministri Jüri Luige sõnul oli nende kahe missiooni peatamine tehniliselt lihtne, sest suur hulk Mali missioonile läkitatud eurooplastest on seoses koroonakriisiga tagasi koju toodud. «Neid ei saadeta sinna lihtsalt ajutiselt tagasi,» selgitas ta.

«Mali sisepoliitikas käib praegu vaidlus selle üle, kui kiiresti naasta tsiviilvõimu juurde. Hunta ütleb, et see võiks toimuda kolme aastaga. Rahvusvaheline üldsus rõhutab, et see on kaugelt liiga pikk aeg,» rääkis Luik.

Poliitilise vahendustööga tegeleb Malis põhiliselt selle piirkonna tugevaim rahvusvaheline ühendus: Lääne-Aafrika Majandusorganisatsioon (ECOWAS).

Eile saabus Bamakost teade, et putšistid lasid vabadusse 18. augustil kukutatud presidendi Ibrahim Boubacar Keita. Seda peetakse just ECOWASi töövõiduks. Lääneaafriklaste ühendus valmistub tippkohtumiseks, kus arutatakse, kuidas avaldada survet end Riiklikuks Rahvapäästekomiteeks nimetavatele sõjaväelistele riigipöörajatele.

«Seal on ka tugev sisepoliitiline dimensioon, sest on selge, et ohvitserid, kes sooritasid riigipöörde, seisavad lähedal Mali opositsioonile, kes on kuude kaupa korraldanud meeleavaldusi Bamako kesklinnas ja on ka omalt poolt survestanud nii president Keitat kui valitsust ametit maha panema,» märkis Luik.

Eesti kaitseminister rõhutas, et Malis teenivatele rahvusvahelistele jõududele see riigipööre kuidagi ohtlik ei ole. Ka ei toonud see kaasa inimohvreid ning nüüd võimule saanud sõjaväelased on lubanud tsiviilvõimu juurde naasmist.

«Aga on ka väga oluline, et täidetakse kõiki Mali poolt sõlmitud rahvusvahelisi lepinguid, kaasa arvatud kõiki neid kokkuleppeid, mis puudutavad rahvusvaheliste sõjaliste jõudude viibimist Mali territooriumil,» lisas Luik.

Muuseas tahavad ka võimupöörajad, et nii EUTM-Mali, MINUSMA kui ka Barkhane nende riigis jätkaksid. «Kõik on kohalike poolt teretulnud. Praegu ei ole kõlanud mingisugust kriitilist nooti nende aadressil,» sõnas Luik.

Seoses Mali riigipöördega on luubi alla võetud asjaolu, et selle korraldasid sõjaväelased ning EL on tolle riigi kaitseväelasi 2013. aastast koolitanud. Uudisteagentuuri AFP andmeil on tollest ajast ELi instruktorite käe all väljaõppe saanud umbes 18 000 Mali sõdurit.