Berliini järel jäid fookusse Valgevene ja Türgi

Kreeka välisminister Nikos Dendias (vasakul) ja tema Luksemburgi kolleeg Jean Asselborn suhtlemas koroonakindlamaks muudetud distantsilt. FOTO: Kay Nietfeld / AFP / Scanpix Foto: KAY NIETFELD/AFP

ELi eesistujariik Saksamaa püüdis eile Berliinis lõppenud ühenduse välisministrite mitteametlikul kohtumisel hoida hobuseid kahel suunal, milleks olid Valgevene ja Türgi sanktsioonid.

Valgevene puhul nähti hoogsama edasikappamise pooldajatena ennekõike Baltimaid ja Poolat. Murekohaks pidasid skeptikud võimalust, et seisus, kus diktaator Aljaksandr Lukašenka juba süüdistab NATOt oma piiridel relvade täristamises, võib Venemaa pruukida ELi ülijõulist lähenemist ettekäändena, et Minskile «jõuliselt appi» rutata.

Karmimat lähenemist Türgi pooldavad omakorda nende naabrid Kreeka ja Küpros ning nüüd hellenite mereväega koos Vahemerel Ankara laevu jälgima hakanud Prantsusmaa.

Nagu selgitas tausta üks ministrite mõttevahetusega tuttav Euroopa diplomaat, on kõik ELi maad nõus, et Kreeka ja Küpros vajavad solidaarsust, et Türgi tegutseb Vahemere idaosas ebaseaduslikult või vähemalt provokatiivselt ning et küsimuse lahendus peaks olema diplomaatiline.

Tolle allika sõnul leiab Türgile teravamat lähenemist pooldav koolkond, et Türgi on valmis läbi rääkima vaid siis, kui neile jõudu näidata. Teised aga ütlevad, et nad on Türgiga kogu aeg rääkinud ja nende kogemus näitab, et president Recep Tayyip Erdoğan ei hakka sanktsioonide hirmus kõnelusi pidama, vaid pigem ärritub veelgi enam.

Sanktsioonide nimekiri

Mõlema küsimuse juurde otsustati naasta lähiajal. Valgevene puhul leppisid ministrid kokku, et asuvad koostama valimispettustes ja neile järgnenud repressioonides osalenud inimestest koosnevat sanktsioonide nimekirja.

«Kõik ruumis olnud nõustusid, et kui Lukašenka suurendab survet kodanikuühiskonnale, peame meie suurendama survet Lukašenkale,» kinnitas kohtumise lõpupressikonverentsil Saksa välisminister Heiko Maas.

ELi kõrge esindaja Josep Borrelli sõnul on nüüd liikmesriigid hakanud Valgevene sanktsioonide nimekirja isikuid pakkuma. Algselt tosinalt oli nimekiri juba eilseks kasvanud ligi 20-le. «Ma usun, et see jätkab lähipäevil veel kasvamist,» arvas ta.

Kõrge esindaja arvas ka, et esimesed nimed võiksid heidutada ka teisi potentsiaalseid valgevene rahva kallale minejaid. «Et inimesed vaataksid, et minu naaber läks sanktsioonide alla, äkki mina lähen homme,» selgitas ta oma jutu illustreerimiseks Maasile osutades.