Maailma suured võiduostlevad koroonavaktsiine

AstraZeneca keemik Sydneys Austraalias 19. augustil 2020. Foto: DAN HIMBRECHTS/EPA

Samal ajal kui rikkad riigid, Eesti Euroopa Liidu kaudu nende seas, sõlmivad eellepinguid veel valmivate koroonavaktsiinide ostmiseks, hoiatavad juhtivad terviseametnikud pead tõstva «vaktsiininatsionalismi» eest.

Neljapäeval teatas Euroopa Komisjon, et kaks nädalat pärast ravimitootja AstraZenecaga sõlmitud eellepingut allkirjastasid poolte esindajad ka esimese siduva lepingu, mis annab liikmesriikidele võimaluse osta ravimifirma arendatavat uue koroonaviiruse vaktsiini. Kokku on Euroopale reserveeritud 300 miljonit vaktsiinidoosi koos võimalusega soetada veel 100 miljonit doosi, mis jagatakse proportsionaalselt elanike arvuga. AstraZenecaga sõlmitud lepingu alusel on komisjon teinud firmale juba praegu 336 miljoni euro suuruse ettemaksu tootmise suurendamiseks.

Jõukad eelisseisus

Praeguseks on maailma rikkad riigid tellinud endale niimoodi juba kaks miljardit vaktsiinidoosi. Kõige enim eellepinguid ongi sõlminud Briti-Rootsi ravimitootja AstraZeneca, kes valmistab oma vaktsiini koostöös Oxfordi Ülikooliga. Maailma suurim kokkuostja per capita on hetkel aga Ühendkuningriik, kes on sõlminud piisavalt eellepinguid, et anda igale oma kodanikule viis doosi vaktsiini. Lepingute arvult teisel kohal on 800 miljoni doosi eelostuga kuuelt tootjalt Ameerika Ühendriigid, kolmandal Euroopa Liit.

Kuigi seni on Euroopa sõlminud lepinguid vaid ühe tootjaga, on see nii vaid seetõttu, et teised arendajad ei ole oma vaktsiinidega veel nii kaugele jõudnud. Näiteks lõpetas komisjon 24. augustil eelkõnelused eksperimentaalset, uudse mRNA-tehnoloogiaga töötavat vaktsiini arendava USA firmaga Moderna, kes pälvis märtsikuus rohkelt tähelepanu sellega, et jõudis esimesena inimkatseteni. Praegu on plaanis sõlmida leping 80 miljoni vaktsiini ostmiseks.

 

Laias laastus jagunevad arendatavad vaktsiinid kolme kategooriasse.

Esimene on nn klassikaline, inaktiveeritud viirusel põhinev vaktsiin, kus organismi viiaksegi viiruse enda osakesi, mis on laboris n-ö välja lülitatud. Sellist tehnoloogiat kasutavad peamiselt Hiina arendajad.

Teine, samuti läbiproovitud viis on kasutada külmetusviirust põhjustava adenoviiruse osakesi, millele on laboris lisatud Covid-19 tunnuseid, millele immuunsüsteem reageerida saab. Niimoodi on üles ehitatud nii AstraZeneca/Oxfordi vaktsiin kui ka mõned Hiina arendajad.

Kolmas, praegu kõige uuenduslikum on USA ravimifirma Moderna ja Pfizeri meetod, millega viiakse inimese organismi terve viiruseosakese asemel viiruseosakese pinnal oleva inimese rakku sisenemist võimaldava ogavalgu geeniinfot kandvat informatsiooni-RNAd. Kui ribosoomid vastavat valku tootma asuvad, tunnevad immuunrakud nendes ära võõrkeha ja seeläbi saab takistatud ka viiruse rakkudesse sisenemine.

Komisjoni lehelt võib lugeda käimasolevatest kõnelustest veel mitme vaktsiiniarendajaga. Näiteks Saksa ravimifirmaga CureVac on läbirääkimised 225 miljoni doosi asjus, Johnson&Johnsoniga 200–400 miljoni doosi asjus jne.

Samas on suurriikide võiduostlemine pannud liikuma midagi, mille eest on hoiatanud nii Maailma Terviseorganisatsioon kui ka mitmed teised üle maailma ühtset vaktsineerimisprogrammi pooldavad ühendused. Põhiline hirm on, et vaktsiinide kokkuostmine viib ebaühtlase vaktsineerituseni maailmas ning kokkuvõttes ei õnnestu pandeemiat niimoodi ohjeldada.

«Me saa pandeemiast lahti, kui me ei saa sellest lahti igal pool,» ütles Nature’ile Rahvusvahelise Aidsivaktsiini Initsiatiivi juht Mark Feinberg, kes osaleb koos USA ravimifirma Merckiga ka oma vaktsiini arendamises. Sama seisukohta on väljendanud ka WHO juht Tedros Ghebreyesus, kelle sõnul peame hoiduma vaktsiininatsionalismist.