Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

VÄLISPANORAAM ⟩ Lukašenka ja Putini hirmutamistaktika Valgevenes ei toimi

«Välispanoraam» on Postimehe uus välispoliitikasaade, kus võetakse igal nädalal luubi alla mõni põletav välispoliitiline teema. Esimeses saates pöörati pilgud Valgevene rahva võitlusele diktaator Aljaksandr Lukašenka režiimiga.

«Välispanoraami» saatejuht on Postimehe välisuudiste toimetaja Martin Kutti, esimese saate külaliseks oli kodanikuaktivist ja Euroopa Algatuste Keskuse juhataja Jevgeni Krištafovitš. 

Jevgeni Krištafovitš.  FOTO: Madis Veltman

Juba üle kolme nädala on valgevenelased tänavatel nõudnud, et ametist lahkuks 26 aastat võimul püsinud diktaator Lukašenka, kes kuulutas end 9. augustil toimunud võltsitud presidendivalimiste võitjaks. Opositsioonikandidaat Svjatlana Tsihhanovskaja põgenes tagakiusamise eest Leetu.

Krištafovitš peab kõige tõenäolisemaks stsenaariumiks, et Valgevenes tulevad ühel hetkel uued valimised, aga siis juba ilma Lukašenka osaluseta. Tema hinnangul on pidevate meeleavaldustega saavutatud olukord, kus bürokraatlik eliit on hakanud vaatama nn uue tuleviku poole ja mõtlema sellele, mis saab pärast diktatuuri.

Pühapäeval, mil Lukašenka tähistas oma 66. sünnipäeva, tuli Minskis tänavatele üle 100 000 inimese. Neist paljud paljud kogunesid julgeolekujõudude tugevdatud kontrolli alla võetud Lukašenka tööresidentsi juurde, et tema tagasiastumist nõuda ja diktaatorile sinna pilakingitusi jätta.

Krištafovitš nimetas Valgevene sündmuste juures segavaks faktoriks Kremli, kust tuleb murettekitavaid signaale näiteks selle kohta, et Venemaa eriüksused ootavad märguannet ja on valmis sekkuma. Venemaa president Vladimir Putin on lubanud Lukašenkale vajaduse korral appi tulla ja on kuulutanud, et kui olukord peaks kontrolli alt väljuma, siis selleks puhuks on valmis Venemaa korrakaitseametkondade reserv.

Lukašenka otsust tuua soomustehnika pühapäeval Minski tänavatele nimetas Krištafovitš hirmutamistaktikaks. «Praegu me näeme, et see ei toimi. Mida rohkem Kreml ja Lukašenka üheskoos hirmutamismehhanisme rakendavad, seda vähem on neil tegelikult legitiimsust,» leidis ta.

Välispanoraam. Saatekülaline Jevgeni Krištafovitš (vasakul) ja saatejuht Martin Kutti. FOTO: Madis Veltman

Krištafovitši sõnul ei saa küll sada protsenti välistada, et meeleavaldajad hakkaksid jõudu kasutama, kuid sellist sündmuste käiku peab ta ebatõenäoliseks. Pigem leiab ta, et kui peaks tekkima kokkupõrkeid, siis oleks provokaatoriteks julgeolekujõud ise.

«Rahvas ei hakka päris kindlasti Ukraina Maidani stsenaariumi järgi hõivama valitsushooneid. Esiteks selleks, et mitte anda Venemaale võimalust sekkuda. Kõik saavad aru, et siis võiks korduda Ukraina stsenaarium, mida keegi ei soovi.»

«Kremlile oli olukord Valgevenes samasuguseks üllatuseks nagu meile või Washingtonile. Neil on kindlasti väga head sidemed mitte ainult Lukašenka ja tema tiimiga, aga ka erinevate opositsiooniliste jõududega. Aga praegu ei kontrolli nad olukorda absoluutselt,» leidis Krištafovitš.

Tema hinnangul oleks Kremli jaoks väga halb stsenaarium Lukašenka kukutamine väliste faktorite mõjul. Enam-vähem heaks lahenduseks Putini ja tema valijaskonna jaoks peab Krištafovitš seda, kui Putin tegutseks Valgevenes nn vahekohtunikuna, saadaks Lukašenka minema ja paneks ametisse uue juhi, keda Kreml toetab. «Kui näidata nn halba eeskuju ja seda, et rahval on võimalik diktaator kukutada, siis arvan, et Kreml seda kindlasti ei soovi.»

Krištafovitši hinnangul võib Putin vaadata Valgevenes toimuvat üsna ärevalt. «Kiiev, Minsk ja Moskva on selle teoreetilise n-ö Vene maailma keskused. Kiiev ammu enam ei ole, mine tea, mis Minskist saab, aga järgmine on Moskva.»

Tagasi üles
Back