Otse Postimehest ⟩ Ivo Juurvee: Novitšokiga mürgitamine on päris keerukas

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Ivo Juurvee pidas Postimehe otsesaates võimalikuks, et Kreml üritas Valgevene sündmuste varjus Vene opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõid närvimürgiga siiski tappa. «Filmides tunduvad säärased mõrvad väga lihtsad. Päris elus võtab planeerimine ja elluviimine siiski aega ja muidugi on oma riigis seda palju lihtsam korraldada kui välismaal,» leidis ta.

Kui palju meenutab Navalnõi juhtum 2018. aastal Sergei Skripali ja tema tütre mürgitamist Suurbritannias?

Erinevusi paistab rohkem silma kui sarnasusi. Sarnane komponent on Novitšoki mürk. Oluline erinevus on see, et kui 2018. toimus mürgitamine väljaspool Venemaad, siis nüüd toimus see kodumaal.

Teine huvitav erinevus on see, et kui Navalnõi puhul on täiesti arusaadav, miks oli vaja teda kas tappa või vähemalt korralikult hirmutada, siis Skripali puhul on see pigem keerukas.

Erinevalt teistest Venemaalt üle jooksnud luureohvitseridest, hoidis Skripal madalat profiili ja avalikult sõna ei võtnud. Kas mürgitamine toimub kodupinnal või välismaal, on oluline nii poliitiliste tagajärgede kui elluviimise keerukuse seisukohast.

Te käisite Skripalide mürgitamisjuhtumi paiku ise Suurbritannias oma silmaga vaatamas. Tomski lennujaama te külastada vist ei saa. Kas teil on jätkuvalt Venemaale sissesõidukeeld?

Ma eeldan, et see on nii. Kui Eesti kehtestas Magnitski akti raames sanktsioonid Venemaa ametnikele, kes olid seotud Magnitski tagakiusamise ja surmaga, siis kuulutas Venemaa tõepoolest 20 eestlast soovimatuteks isikuteks. Mina olin üks neist, aga ma ei tea, kas see enam kehtib. Selleks peaksin taotlema Venemaa viisat, mida ma ei ole teinud.

Aga tahtmine Tomski lennujaama vaatama minna oleks?

Ei, kusjuures ei ole. Minu teada on Salisbury erinevalt Tomskist väga ilus koht.

Selline saatus mõnikord Kremli kriitikuid ootab.

Saksamaa on Merkeli sõnul šokeeritud Navalnõi mürgitamisest. Kas see oli šokeeriv ka teie jaoks?

Mina seda niivõrd šokeerivaks ei nimetaks, sest see tundub Venemaal tavapärane. Inimesi, kes on saanud erinevatel põhjustel surma – maha lastud või pekstud – on teisigi. Selline saatus mõnikord Kremli kriitikuid ootab.

Kremli kriitik Mihhail Hodorkovski leiab, et kui Aleksei Navalnõid oleks tahetud päriselt tappa, oleks see ka tõrgeteta aset leidnud. Pigem oli tema hinnangul tegemist hirmutamise või näidispoomisega. Kas teie olete sama meelt?

Mina olen filosoofiadoktor mitte keemik või meditsiinidoktor, mistõttu ma Novitšoki mõju väga täpselt ei tea. Samas arvan, et ükskõik, kas taheti tappa või hirmutada, siis selle mürgi kasutamine ei ole kõige mõistlikum. Doseerimine niivõrd mürgise aine puhul on päris keerukas.

Vaatame, mis juhtus Aleksandr Litvinenkoga 2006. aastal, kui ta mürgitati polooniumiga Londonis. Ta oli umbes kaks nädalat elus pärast mürgitamist. See doseerimine ei olnud lihtne. Tal oli terve tass teed, mis oli jahtunud. Ta võttis sealt ainult ühe lonksu ja tänu sellele elas veel kaks nädalat. Oleks ta selle tassi ära joonud, siis oleks surnud juba järgmisel päeval. 

Sama oli Skripalide puhul. Ka nemad oleksid võinud surra, aga läks väga napilt ja ei surnud. Samas kodutu, kes leidis Novitšoki (lõhnaõli- toim) pudeli ja oma kaasale kinkis ja kes seda endale peale pihustas – tema suri suhteliselt kähku. Kui oleks kindel soov, et keegi jääb elama või sureb, siis oleks mõistlikum kasutada muid meetodeid.

Ka antud juhul on suurem tähelepanu Valgevenel. Võib-olla oli see lihtsalt mugav hetk.

Kui said alguse Valgevene massimeeleavaldused, siis analüütikud kartsid, et Venemaa võib opositsioonis teha nii-öelda näidishukkamise. Kui palju teie näete seost Valgevene rahutuste ja Navalnõi mürgistamise vahel?

Seos on võimalik, aga selles ei saa olla päris kindel. Meenutame Eesti iseseisvuse kaotust 1940 aasta juunis. Ultimaatum esitati vahetult pärast seda, kui Saksa väed olid marssinud Pariisi. Mis tähendas seda, et kogu maailma tähelepanu oli loomulikult Pariisil, mitte sellel mis siin toimus. Ka antud juhul on suurem tähelepanu Valgevenel. Võib-olla oli see lihtsalt mugav hetk.

Kolmas variant on see, et filmides tunduvad säärased mõrvad väga lihtsad. Päris elus võtab planeerimine ja elluviimine siiski aega ja muidugi on oma riigis seda palju lihtsam teha kui välismaal.

Kas säärane närvimürk liigub ainult riiklikul tasandil? Eraisikud seda vist kätte ei saa.

Ma pigem arvan küll. Praegu ei ole enam 1990-ndate algus, mil säärane mürk võis vabalt rändama minna. Teiseks ei ole eraisikul sellega eriti midagi teha. Selle käitlemine on ikkagi väga ohtlik ja kui eraisikul oleks vaja kedagi mõrvata, siis leidub selleks lihtsamaid mooduseid.

Aleksei Navalnõi on kunstlikus koomas ja juhitaval hingamisel. Kas usute, et Navalnõi tuleb sellest eluga välja ja jätkab opositsionäärina?

Mõlemad Skripalid tulid sellest välja. Me ei näe neid küll meedias pidevalt esinemas, aga nad on elus. Ja Julia Skripal, kes on andnud pärast ka intervjuu, paistis kaamera ees välja täitsa vitaalne. Viktor Juštšenko, kes kunagi elas ka mürgitamise üle, ei katkestanud samuti poliitilist tegevust. Mil määral on Navalnõi organism kahjustatud, seda ma tõesti ei oska arvata.

Kas Venemaa opositsioon elaks selle üle, kui Navalnõi mürgistusest ei taastu ja opositsiooniliidrina ei jätka?

Ma arvan, et kindlasti oleks see löök, aga samas ei ole olemas asendamatuid inimesi. Ma arvan, et paljud venelased vastaksid küsimusele, kas Venemaa elaks üle Putini kaotuse, et kindlasti mitte. Tegelikult läheb elu ikka edasi. Rahulolematus praeguse Venemaa korruptsiooni, režiimi või kui presidendiga ei kao kuhugi.

Pikemalt kuulake juba saatest!