Venemaa on koroonakriisi ajal jätkanud oma sõjaväeõppusi plaanipäraselt: augustis toimusid Läänemerel Balti sõjalaevastiku õppused, mis muutis valvsaks Läänemereäärsed riigid. Kaitseminister Jüri Luige sõnul on ka Eestil plaanis sealset teadlikkust suurendada, vahendas «Aktuaalne kaamera».
Eestil on plaan Läänemerel sõjavalmidust suurendada (4)
Augustis toimus Läänemeres mereväeõppus, mille käigus harjutati meredessanti. Selleks kasutas vene laevastik dessantlaevu. Kaitseminister Jüri Luik sõnas «Aktuaalsele kaamerale», et kõige muret tekitavam selle juures on see, et Venemaa kasutab õppustes kolme suurt dessantlaeva, mis on suutelised ühe pataljoni viima ükskõik kuhu venelased soovivad seda maha panna.
Rootsi saatis vastureaktsioonina oma merejõud Gotlandile ning tõstis selleks ajaks lahinguvalmiduse taset.
«Augusti lõpus loomulikult hoiti silma peal Venemaa õppustel, aga erinevatel põhjustel rootslased otsustasid 24. augustil, et suurendatakse kohalolekut Gotlandil ja tõstetakse oma valmidust ja suurendatakse ka oma võimet koguda infot sellest, mis merel toimub,» sõnas Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Martin Hurt intervjuus.
Luige sõnul on ka Eestil plaan Läänemerel olukorra teadlikkust suurendada ning muu hulgas hankida radareid ja täiustada sidesüsteeme. «Meie lähema aja plaanides on kaks mobiilset merevaatlusradarit, mis tegelikult hangitakse koostöös Ameerika Ühendriikidega. Sidesüsteemid, mis võimaldavad sidet pidada merel liikuvate NATO laevadega ja üks element on kindlasti ka miinid,» ütles Luik ja lisas, et arutelu selle üle, et kas ja kui palju Eesti peaks meremiine hankima, on praegu käimas.