VÄLISPANORAAM ⟩ Kuidas käituks Trump kaotuse korral?

Postimehe välispoliitikasaade «Välispanoraam» pööras sel nädalal pilgud üle ookeani ja võttis vaatluse alla USA eriskummalise valimisvõitluse. 

Saatekülaliseks on Postimehe väitlustoimetaja Herman Kelomees. «Välispanoraami» saatejuht on Postimehe välisuudiste toimetaja Martin Kutti.

Ameerika Ühendriikide presidendivalimisteni on jäänud vähem kui kaks kuud ja USAs esmaspäeval tähistatud töörahvapüha märgib valimisaastal traditsiooniliselt presidendivalimiste kampaania lõpusirge ehk kõige intensiivsema faasi algust.

Praegused küsitlused näitavad, et endise asepresidendi Joe Bideni edumaa ametisoleva presidendi Donald Trumpi ees on turvaline. Ehkki edu on tugev, on Bideni jaoks veel vara teha plaane Valge Maja sisekujunduse osas, kuna allesjäänud kuude jooksul võib paljugi juhtuda. «Bideni seis on hea, aga liialdus oleks öelda, et ta kindlasti valimised võidab,» leidis Kelomees.

Nende valimiste eel on suureks teemaks kerkinud posti teel hääletamine, mida president Trump on ise korduvalt rünnanud. Kuna posti teel antud häälte lugemine võib võtta nädalaid, peetakse üsna tõenäoliseks, et USA president ei selgu 3. novembril ehk valimispäeval.

Kuna usutavasti kasutavad posti teel hääletamise võimalust innukamalt demokraatide toetajad, ei välista Kelomees, et valimisõhtul võib tekkida olukord, kus esimesed loetud hääled näitavad Trumpile väga suurt edu.

«Üks võimalus on, et Trump kuulutab end võitjaks veel enne kui kõik hääled on loetud, näiteks sellel hetkel, mil ta on veel eduseisus, kuigi lõpuks on võib-olla Joe Bidenil rohkem hääli,» rääkis Kelomees ühest stsenaariumist, mille üle on spekuleeritud.

Donald Trump. Foto: Yuri Gripas / Pool via CNP /MediaPunch/imago images/Scanpix

Isegi kui Trumpil peaks olema soov kaotuse korral võimu mitte üle anda, siis selle teostamine näib keeruline. Valimistulemused kinnitatakse kongressi poolt ja ka Trumpi alluvad peavad jääma truuks USA konstitutsioonile.

Kui Biden peaks võtma veenva võidu, oleks Trumpil Kelomehe hinnangul praktilises mõttes väga keeruline võimust kinni hoida. Kui võit peaks aga olema napp ja tekkima suur segadus, siis see võib presidendi jaoks kasulik olla.

«Trump teeb sama, mida ta tegi neli aastat tagasi kaotusseisus olles. Ta ütleb, et tema oponent saab võita vaid sellisel juhul, kui ta teeb sohki. Milleks täpselt ta selle jutuga pinnast ette valmistab, me ei tea. Me ei tea ka seda, kas ta ise seda teab,» ütles Kelomees

Ehkki Trump on koroonakriisi tõttu jäänud ilma võimalusest pidada kõnesid juubeldavate rahvamasside ees, on ta selle kompenseerimiseks ära kasutanud Valget Maja. «Ta on valmis tegema üsna palju selleks, et püsida pildis, ja ta teeb seda edukalt.»

Kelomees leidis, et presidendiametis on Trump igal juhul nähtav ja seetõttu on ka tema kampaania olnud Bideniga võrreldes sarnasem konventsionaalsele valimiskampaaniale. «Ei tasu ka üle hinnata füüsiliste kampaaniate tähtsust. Lõpuks on see kaduvväike osa valijatest, kes seal osaleb või sealt mingisugust energiat saab. Mis puudutab reklaamiturgu, reklaamide ostmist ja kõike muud, mis käib kampaania juurde, siis see toimub endiselt.»

Pärast Kamala Harrise nimetamist demokraatide asepresidendikandidaadiks räägiti küll võimalikust kasvavast entusiasmist demokraatide valijate seas, kuid asepresidendikandidaat ei pruugi olla see, kes võidu koju toob. Kelomehe sõnul tasuks jälgida seda, kui suureks Harrise ja praeguse asepresidendi Mike Pence’i tähtsus kampaania juures üldse kujuneb.

Joe Biden ja Kamala Harris. Foto: Carolyn Kaster/AP/Scanpix

Kuigi asepresidendikandidaadi tähtsuse kohta selgub täpsem pilt lähinädalatel, on varasematest aastatest võtta mitmeid hoiatavaid näiteid. Mäletatavasti valis Hillary Clinton 2016. aastal oma asepresidendikandidaadiks Virginia senaatori Tim Kaine’i, keda peeti turvaliseks kandidaadiks. Samas ei olnud Kaine laialdaselt tuntud ega suutnud valijate seas laiemat elevust tekitada.

Kelomees meenutas 2008. aastat, mil vabariiklane John McCain valis oma võitluskaaslaseks Alaska kuberneri Sarah Palini. «Harris on väga kompetentne ja karismaatiline inimene. See, et ta teeks selliseid lapsusi nagu tegi Sarah Palin, kes ei osanud nimetada, milliseid ajalehti ta loeb, siis seda tõenäoliselt ei juhtu. Ta (Harris) on pigem turvaline valik.»

Möödunud nädalal tekitas USA meedias tormi The Atlanticus avaldatud lugu, milles kirjutati Trumpi suhtumisest USA sõjaväelastesse. Väidetavalt oli Trump nimetanud langenud sõdureid luuseriteks. Kelomehe hinnangul näeb artikli mõju ära umbes 10 päeva pärast, mil ilmuvad mainekate küsitlusfirmade uuringud.

Paralleele tõmbas ta 2016. aastaga, mil Trump solvas Khizr ja Ghazala Khani, kelle poeg, USA armee kapten Humayun Khan 2004. aastal Iraagi sõjas hukkus.

«Siis oli tegelikult näha, et see mõjus talle negatiivselt. Ei ole päris nii, et Trump on kuulikindel ükskõik mille suhtes, mida ta eraviisiliselt või avalikult välja ütleb. Kui see toonane juhtum on võrreldav sellega (The Atlanticu looga - MK), siis mina Trumpi asemel oleks pigem mures, et see asi tuli välja. Veel rohkem oleks ma mures selle üle, et Atlanticu artikli autor on öelnud, et see on kõigest jäämäe tipp ja neid lugusid tuleb veel,» leidis Kelomees.