Hongkongi politsei vahistas ligi 300 meeleavaldajat
Hongkongis avaldati pühapäeval meelt valimiste edasilükkamiste vastu ning politsei vahistas umbes 300 protestijat.
Pühapäeval pidanuks toimuma valimised linna osaliselt valitavasse seadusandlikku kogusse, mis on hongkonglaste üks väheseid võimalusi valimas käia.
Kuid linna Pekingi-meelne liider Carrie Lam lükkas koroonaviiruse ettekäändel valimised aasta võrra edasi, pahandades sellega demokraatiameelset opositsiooni, kes valitsusvastastest meeleoludest kasu lootis lõigata.
Sajad märulipolitseinikud saabusid Hongkongi mandriossa Kowlooni, et tõkestada internetis levivaid üleskutseid meeleavalduse korraldamiseks valimiste edasilükkamise vastu.
Kogu pärastlõuna hõikusid inimesed politseile: «Andke mulle mu hääl tagasi!» ja «Korrumpeerunud politsei», samal ajal kui politsei pidas inimesi kinni, otsis neid läbi ja käskis rahvahulgal laiali minna.
Facebookis tehtud avalduses teatas politsei, et vahistatud on vähemalt 289 inimest, peamiselt süüdistatuna ebaseaduslikus kogunemises.
Üks naine peeti kinni Pekingi kehtestatud uue julgeolekuseaduse alusel iseseisvusmeelsete sõnumite skandeerimise eest, lisas politsei.
Hongkongi valitsus mõistis meeleavaldajate "ebaseaduslikud ja isekad teod" oma pühapäevaõhtuses avalduses hukka.
«Hongkongi esmane prioriteet on ühineda ja võidelda viiruse vastu koos, koondatud ressurssidega,» lausus valitsuse kõneisik.
Peking alustas oma Hongkongis elavate kriitikute jõulist mahasurumist pärast seda, kui finantskeskust raputasid mullu seitse kuud väldanud suured ja tihtipeale vägivaldsed demokraatiameelsed meeleavaldused.
Juuni lõpul kehtestas Peking linnas uue julgeolekuseaduse, mis kriminaliseerib muu hulgas lahkulöömiskatsed, keskvalitsuse õõnestamise, terrorismi ja kokkumängu välisjõududega, näeb ette maksimaalselt eluaegse vangistuse ja on vaigistanud paljud meeleavaldajad.
Uue seaduse alusel on selle jõustumisest alates vahistatud vähemalt 22 inimest.
Reedel avalikustatud kirjas hoiatavad ÜRO raportöörid, et osa seadusest kriminaliseerib väljendusvabaduse või ükskõik, mis vormis kriitika Hiina suhtes.
«Riiklik julgeolekuseadus [...] kujutab tõsist ohtu, et need põhivabadused ja nõuetekohane protsessuaalne kaitse saavad rikutud,» tõdesid raportöörid.
Kirjas hoiatati, et seadusandlus võib «lubamatul moel rikkuda arvamus- ja sõnavabaduse ning rahumeelse kogunemise õigust».
Enne linna üleminekut Suurbritannialt Hiinale aastal 1997 nõustus autoritaarne Hiina linnale teatud vabaduste ning 50 aastaks iseseisvuse säilitamisega.
Kriitikute sõnul on see kokkulepe julgeolekuseaduse rakendamise ning linna demokraatia toetajate mahasurumisega hävitatud.
Peking eitab vabaduste vähenemist ning kujutab valitsusvastaseid meeleavaldusi lääneriikide toetatud vandenõuna, mille eesmärgiks on Mandri-Hiina destabiliseerimine.