Kohtuprotsess WikiLeaksi asutaja üle jätkus kuid kestnud vaheaja järel (2)
WikiLeaksi asutaja Julian Assange ilmus esmaspäeval Londoni kohtusse tema USA-le väljaandmist puudutavale istungile, mis koroonaviiruse pandeemia tõttu kevadel edasi lükati.
Assange, kes on pea poolteist aastat Briti vanglas veetnud, lükkas Old Bailey kriminaalkohtus USA nõudmise ta välja anda formaalselt tagasi.
Kohtumaja ette kogunes mitukümmend Assange'i toetajat, nende seas moekunstnik Vivienne Westwood ja Assange'i partner, Stella Moris.
Ameerika prokurörid on esitanud 49-aastasele austraallasele 18 süüdistuspunkti spionaažis ja arvutikuritegudes seoses WikiLeaksis avaldatud USA sõjaväe dokumentidega. Süüdimõistmisel oleks ta silmitsi kuni 175-aastase vanglakaristusega.
USA võimude väitel tungis Assange koos USA sõjaväe luureanalüütiku Chelsea Manninguga Pentagoni arvutisse ja avaldas sadu tuhandeid dokumente, mis puudutasid sõdasid Iraagis ja Afganistanis.
Juunis esitatud uue süüdistuse järgi tegi ta ka koostööd häkkerite ühendustega ja proovis värvata häkkereid, et nad WikiLeaksi salastatud infoga varustaks.
Assange'i advokaatide sõnul on kaasus poliitiliselt ajendatud võimu kuritarvitamine, mis summutab meediavabadust ja seab ohtu ajakirjanikud üle maailma.
Advokaatide sõnul on Assange ajakirjanik ja teda kaitseb USA põhiseaduse esimene parandus, kuna avaldatud dokumendid paljastasid USA sõjaväe rikkumisi.
Avaldatud failide seas on video Ühendriikide Apache helikopteri rünnakust Bagdadis 2007. aastal, kus hukkus 11 inimest, nende seas kaks Reutersi ajakirjanikku.