/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/09/13/747572t1hf578.jpg)
Läti venemeelse opositsioonierakonna Koosmeele Keskuse seimifraktsiooni juht Jānis Urbanovičs vaidlustab peaprokuröri juures põhiseaduslikkuse kaitse büroo otsuse mitte anda talle ligipääsu riigisaladusele.
Koosmeele Keskuse fraktsioonijuht ei saanud ligipääsu riigisaladusele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Loomulikult vaidlustan ma selle. Ma tean, et mul on õigus. See on subjektiivne otsus ja otsustades selle järgi, et ma sain sellest teada telesaatest, annab tunnistust kui mitte muust, siis korralagedusest selles instantsis,» rääkis Urbanovičs täna BNSile.
Novembris erakonna esimeheks tagasi valitud Urbanovičs kavatses käesolevas seimis jätkata tööd riikliku julgeoleku komisjonis. Selles on vajalik ligipääs riigisaladusele. Eelmise koosseisu seimis Urbanovičs ligipääsu pälvis, ent iga koosseisu jaoks tuleb luba uuesti taotleda.
Ligipääsu keelamise põhjustest ei ole seni rääkinud ei Urbanovičs ega ka põhiseaduslikkuse kaitse büroo.
Pressiesindaja Baiba Rāta-Saliņa ütles BNS-ile, et pärast kontrollimist langetas büroo otsuse keelduda väljastamast luba tööks riigisaladusega ühele seimi saadikule, ent tema nime Rāta-Saliņa ei nimetanud.
Info sellest otsusest on tema sõnul saadetud nii kõnealusele saadikule kui ka seimile. Kirjas on osutatud ka riigisaladuse seaduse punktid, millega kehtestatud kriteeriumide alusel keeldumise otsus langetati.
Põhiseaduslikkuse kaitse büroo pressiesindaja sõnul on praeguse seisuga ligipääs riigisaladustele väljastatud 30 seadusandjale, ühele saadikule on loa väljastamisest keeldutud ning kümmet isikut veel kontrollitakse.
Seaduse järgi ei anta ligipääsu riigisaladusele isikule, kes on esitanud avalduse Läti kodakondsusest loobumiseks, piiratud teovõimega isikule, kriminaalvastutusele võetud ja ettekavatsetud kuriteo eest süüdi mõistetud isikule, samuti ettevaatamatuse tõttu riigisaladust avaldanud isikule, välja arvatud juhtudel, kui ta rehabiliteeriti.
Samuti ei ole juurdepääsu riigisaladusele ette nähtud isikule, kes oli või on endise Nõukogude Liidu, Läti NSV või Euroopa Liitu ja NATO-sse mitte kuuluvate võõrriikide eriteenistuste töötaja, agent, resident või konspiratiivkorteri omanik.
Ligipääsu riigisaladusele ei anta ka isikule, kelle kohta selgitati kontrolli ajal välja faktid, mis annavad alust kahelda tema kindluses ning võimes riigisaladust hoida.
Urbanovičs ütles, et on põhiseaduslikkuse kaitse büroo kirja kätte saanud, ent ei saa seda salastatuse tõttu tsiteerida.
«Selles on vaid loendatud paljusid mingite seaduste punkte. Ma leian, et ei ole mingil moel riigi vastu toiminud ega kellelegi mingeid saladusi avaldanud, ka ma isegi ei tea neid. Ma ei räägi, mis seal on kirjas ei teile ega kellelegi teisele, ent ma pean üritama oma au kaitsta,» sõnas seadusandja.
Seaduse järgi võidakse büroo direktori otsus riigisaladusele juurdepääsu keeldumisest kümne päeva vältel peaprokuröri juures vaidlustada. Peaprokuröri otsus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu.
Esialgu pole teada, kellest saab Urbanovičsi asemel seimi riikliku julgeoleku komisjoni liige – see küsimus kuulub Koosmeele Keskuse fraktsiooni pädevusse.
TV3 saade «Ei midagi isiklikku» teatas pühapäeval, et mitteametlikel andmetel võib Urbanovičsi asemele komisjonis astuda Andrejs Klementjevs, kellel on vastava töö kogemus juba olemas.
«Ei midagi isiklikku» teatas samuti, et korruptsioonitõrje büroo algatas ennetähtaegsete seimivalimiste eel Koosmeele Keskuse suhtes uurimise rahastamise läbipaistvuse osas. Korruptsioonitõrjujate huviorbiiti sattus ka allkirjade kogumise kampaania vene keelele teise riigikeele staatust nõudva referendumi toetuseks.