Eesti tõstatas Navalnõi ründamise küsimuse Julgeolekunõukogus (1)

Copy
Eesti ÜRO Julgeolekunõukogus.
Eesti ÜRO Julgeolekunõukogus. Foto: Välisministeerium

Neljapäeval mõistis Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu keemiarelvade teemalisel avalikul istungil hukka Venemaa opositsioonijuhi Aleksei Navalnõi vastu toime pandud rünnaku Novitšoki rühmast pärineva närvimürgiga.  

Välisminister Urmas Reinsalu sõnul peavad keemiarelvade kasutamisele järgnema tõsised tagajärjed. «Need, kes selle rünnaku eest vastutavad, peavad saama karistatud. Vajalik on sõltumatu rahvusvaheline uurimine, kuhu oleksid kaasatud Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni eksperdid,» sõnas Reinsalu ja kutsus Venemaad üles tegema koostööd.  

Oma sõnavõtus viitas Eesti ka Skripalide juhtumile 2018. aastal, mida samuti Julgeolekunõukogus arutati. «Kahjuks ei ole see esimene kord, kui Novitšokki kasutatakse isikute vastu, keda Venemaa näeb vaenlastena,» ütles Eesti alaline esindaja ÜRO juures Sven Jürgenson.  

Kohtumisel mõistsid ka mitmed teised Julgeolekunõukogu liikmed Navalnõiga juhtunu hukka.  

Julgeolekunõukogu kohtumisel, mis keskendus 2013. aastast pärineva resolutsiooni 2118  täitmisele seoses keemiarelvade kasutamisega Süürias, kritiseeris Eesti ühtlasi ka Venemaa korduvaid katseid seada küsimuse alla Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni pädevust. Sõltumatute uuringutega on tõendatud seitse juhtumit, kus Süüria režiim kasutas rahva vastu keemiarelvi. 

Tagasi üles