Venemaa peaminister Vladimir Putin ja tema Ukraina kolleeg Julia Tõmošenko leppisid eile hilisööl Moskvas kokku Ukrainale müüdava gaasi hinnas.
Venemaa ja Ukraina jõudsid gaasi hinnas kokkuleppele
18. jaanuar 2009, 09:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me jõudsime kokkuleppele,» kinnitas Putin pärast maratonkõneluste lõppu televisioonile antud intervjuus ja lubas, et gaasivood Ukraina ja Euroopa riikide tarbijatele taastatakse lähiajal, vahendas AFP.
Tõmošenko sõnul andis ta valitsuse nimel riikliku energiaettevõtte Naftogaz juhtkonnale käsu esmaspäevaks vajalikud lepingud valmis saada. Sarnase käsu Venemaal monopoliseisust nautivale gaasigigandile Gazprom on andnud ka Putin.
Gazpromi esindaja Sergei Kuprijanovi kinnitusel on ettevõte hakanud koostama dokumente, et sõlmida Ukrainaga saavutatud kokkulepe. Naftogaz on kommentaaridest keeldunud, teatas Reuters.
Valitsusjuhtide kinnitusel avatakse kõik gaasitrassid, kui asjakohased lepingud on saanud vajalikud allkirjad. Tõenäoliselt sõlmitakse vastav leping esmaspäeval ja seejärel peaks taastuma ka üle kahe nädala gaasinappuses vaevelnud Euroopa riigide varustamine Vene maagaasiga.
Sõlmitud kokkuleppe kohaselt hakkab Ukraina alates järgmisest aastast maksma gaasi eest senisest oluliselt kõrgemat Euroopa hinda. Vastavalt esialgsetele suusõnalistele lubadustele ei tõsta Ukraina 2009. aastal gaasitransiidi eest küsitavat hinda, mis eelmisel aastal oli 1,7 dollarit. Vastutasuks saab Ukraina käesoleval aastal 20 protsenti allahindlust enda maagaasi tarnete osas.
Alates järgmisest aastast peaks Ukraina hakkama gaasi eest maksma aga kõrgemat Euroopa hinda. Siiski pole täpseid gaasihindu veel täpsustatud, kuid Interfaxi teatel hakkab Ukraina 2010. aastal maksma tuhande kuupmeetri maagaasi eest 450 dollarit. Möödunud aastal maksis Ukraina Gazpromile tuhande kuupmeetri gaasi eest 179,5 dollarit ja kui allahindlusprotsent paika peab, siis tänavu tuleb neil maksta 360 dollarit.
Küsimusi on tekitanud ka asjaolu, kas osapooled saavutasid lahenduse ka Ukraina 2008. aasta gaasivõla osas.
Moskvas toimunud kõnelustest võtsid Venemaa poolelt lisaks peaministrile osa energiahiiu Gazprom juht Aleksei Miller, asepeaminister Igor Setšin, energeetikaminister Sergei Šmatko ja valitsusaparaadi kõrge ametnik Juri Ušakov.
Ukraina delegatsiooni kuusid ka riikliku kütusekompanii Oleg Dõbina, kütuse- ja energeetikaminister Juri Prodan, suursaadik Konstantin Grišenko, peaministri büroo direktor Mihhail Livinsk ja valitsusametnik Vladimir Fedortšuk.
Gazprom peatas gaasitarned Ukrainale alanud aasta esimesel päeval, põhjendades otsust uue lepingu puudumisega. Euroopa riikide varustamine gaasiga jätkus, kuid mahud vähenesid oluliselt.
8. jaanuaril peatas Gazprom gaasitransiidi ka Euroopa riikidesse, süüdistades Ukrainat gaasi varastamises ja transiiditorustike sulgemises.
Venemaa ja Ukraina gaasituli taustaks on viimaste aastate jooksul Moskva ja Kiievi vahel üha pingestunud suhted, seoses viimase jõupingutustega liituda lääne poliitiliste ja julgeolekustruktuuridega, eeskätt NATOga, aga ka toetusega Gruusiale augustikuise sõja päevil ja selle järel.