VÄLISPANORAAM ⟩ Euroopa Liidul on õigus olla pettunud

Postimehe välispoliitikasaade «Välispanoraam» heitis sel korral pilgu Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi pingelistele kaubanduskõnelustele.

Saatekülaliseks oli Eesti Välispoliitika Instituudi nooremteadur Piret Kuusik, «Välispanoraami» saatejuht on Postimehe välisuudiste toimetaja Martin Kutti.

Eelmisel nädalal šokeeris Briti peaministri Boris Johnsoni valitsus Euroopa Liitu, esitades parlamendile eelnõu, mis läheb vastuollu lahkumisleppe ja selle juurde lisatud Põhja-Iirimaa protokolliga. Johnsoni manööver ja teadlik katse rikkuda rahvusvahelist õigust tekitas Londoni ja Brüsseli vahel lisapingeid ning seadis kaubanduskõneluste õnnestumise veelgi suuremasse ohtu.

Kuusiku hinnangul on ELil viimaste arengute järel täielik õigus olla pettunud: «Meile kõigile ju meeldib, et kui me oleme midagi kokku leppinud, siis sellest enam ei taganeta. Lahkumisleppe ja Põhja-Iirimaa protokolliga see kokkulepe tehti. Täna näeme me, et üks osapool sellest lepingust otsustab täiesti oma parema äranägemise järgi käituda.»

Boris Johnson. Foto: PETER NICHOLLS/REUTERS/Scanpix

Tüliõunaks muutunud eelnõuga püütakse reguleerida kaubavahetuse toimimist Ühendkuningriigi sees, väites, et sellega täpsustatakse varasemalt saavutatud kokkuleppeid. Sealjuures minnakse teadlikult vastuollu mõnede Põhja-Iirimaa protokolli artiklitega.

«Kõige olulisem nendest on riigiabi küsimus. Praeguses seaduseelnõus näeb see ette, et Suurbritannia valitsuse ministrid ei ole kohustatud andma ELile teada juhul, kui nad plaanivad toetada mingisuguseid eraettevõtteid riigiabiga ja see peaks kuidagi mõjutama Põhja-Iirimaa turgu. ELi seisukohast on see väga tundlik teema, sest ELis on väga selged konkurentsi ja riigiabi reeglid,» rääkis Kuusik sellest, mis brittide eelnõu juures Brüsselile ei meeldi.

Probleem on ka selles, et kuigi Põhja-Iirimaa protokolli kohaselt peaks EL ja Ühendkuningriik erimeelsusi lahendama ühiskomitee abil, siis parlamenti jõudnud eelnõu annaks Briti ministritele õiguse otsustada ühepoolselt, ilma ELiga konsulteerimata.

Brüsseli kõrval on Johnsoni eelnõu segadust külvanud ka Londonis. Ehkki tänu Johnsoni 80-kohalisele enamusele sai see teisel lugemisel parlamendi alamkoja heakskiidu, ei nõustu valitsusjuhiga mitmed tema enda partei mõjuvõimsad poliitikud. Hukka on eelnõu mõistnud ka viis endist Ühendkuningriigi peaministrit.

Kaubanduskõnelused Brüsselis. Foto: POOL New/REUTERS/Scanpix

Aga miks Johnsoni valitsus sellise sammu astus ja kas on tegu lihtsalt katsega ELi survestada?

Kuusiku sõnul võib tegu olla Johnsoni valitsuse taktikaga püüda ELi hirmutada ja panna ühendus riigiabi küsimuses taganema. Samas võis Johnson riski võtmisega omale jalga tulistada, kuna kõnelustel on õhkkond olnud kehv ja sellised sammud seda kindlasti ei paranda. Kuigi ELi sõnul on britid usaldust kahjustanud, pole endiselt võimatu, et läbi suure häda siiski kokkuleppele jõutakse.

Kuna enne eelnõu esitamist ähvardas Johnson ka kõnelustelt lahkumisega, siis võib jääda mulje justkui püüaks Briti peaminister läbirääkimisi hulljulgete sammudega põhja lasta.

Kuusiku hinnangul tasuks võimaliku kaubandusleppeta Brexiti küsimuses vaadata nn brexiteeride ehk selle poliitilise kamba suunas, kelle jaoks on Brexit algusest peale olnud suurim eesmärk ja kes nõuavad totaalset suveräänsust. «Leppeta lahkumine annaks neile selle tulemi,» ütles ta.

Määravaks on just riigiabi küsimus, kus Briti valitsuse ja ELi seisukohad ei ühti, kuna EL tahaks panna Suurbritannia järgima ELi konkurentsireegleid. See läheb omakorda vastuollu brexiteeride soovidega.

«Kui nüüd vabakaubanduslepingu kõnelused põhja lasta eeldusel, et ELi seisukoht ei muutu, siis tõsi ta on, et Boris Johnson saab selle, mida brexiteerid ja mingis mõttes ta ise on kogu aeg toetanud,» märkis Kuusik.

Rahvusvahelise õiguse rikkumise kohta ütles Kuusik, et ennatlikke järeldusi ei tasuks teha: «Poliitika on üks, seadusandlus ja see, mis tegelikult tehakse, on teine. Täna on see seaduseelnõu alles parlamendis ja läheb parlamendikomiteedesse. See käib tervest opositsiooni ja siseopositsiooni masinavärgist läbi, vaatame, mis see tulem siis on.»

Veokid Doveri sadamas. Foto: Will Oliver/EPA/Scanpix

Kui kaubanduslepe peakski jääma sõlmimata, hakkaksid järgmise aasta 1. jaanuarist kehtima Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglid.

Tariifid oleks lisakulu, kuid Kuusiku hinnangul on veel kriitilisem küsimus see, kui sujuv saab olema kaubavahetus üle La Manche’i väina. «Suurbritannias on tööstusi, mis toimuvad liini põhimõttel, mis tähendab, et kui Calais’ jääb üks autoosa kinni, siis see paneb kogu liini tootmise kinni. Arvestades seda kahju ja ebastabiilsust, vaatab iga ärijuht, et see hakkab liiga riskirohkeks minema.»

Samamoodi on Kuusiku sõnul õhus küsimus seoses toiduga, näiteks kalavarudega, mis on kaubandusleppe läbirääkimistel üks keerulistest teemadest. «Kui kala jääb Doverisse kinni ja läheb halvaks, siis seda enam ei müü. Dokumentatsioonil ja sellel, mis piiridel hakkab juhtuma on väga praktilised mõjud.»