Samost: Läti põhiline probleem on eliidi väärtushinnangutes

Uudisteagentuuri BNS juht Anvar Samost.

FOTO: SCANPIX

Kuku raadio saates «Välismääraja» arutlesid saatejuht Kadri Liik, riigikogu liige Andres Herkel ja uudisteagentuuri Baltic News Service (BNS) juht Anvar Samost möödunud nädalal Lätis ning Leedus toimunud rahutuste üle.


Isamaa ja Res Publica liitu kuuluva parlamendiliikme Herkeli hinnangul olid rahutused Lätis ja Leedus osa Euroopas levivast laiemast protestiliikumisest. Tema sõnul on rahutustel negatiivne mõju ka Eestile, sest Balti riigid kuuluvad «ühte mentaalsesse kasti» ja kui ühes riigis on midagi halvasti, siis peetakse silmas kõiki kolme riiki.

Herkeli hinnangul on Läti ja Leedu rahutuste kohta palju tõlgendusi ja raske on eristada vandenõuteooriaid tegelikult aset leidnud sündmustest. Siiski oli ta veendunud, et rahutuste käigus mängisid rolli ka pahatahtlikud jõud.

Samosti avalikustas ühe vandenõuteooria, mille kohaselt oli Läti politseinike valimisolek rahutusteks väga halb. Läti meedia teatel polnud politsei eriüksustel käsku valmisolekuks ja neil puudus alguses erivarustus.

«Osa inimesi arvab, et meeleavaldajates loodi tunnetus, et parlamendihoone võib rahulikult puruks peksta,» lisas Samost, kelle teatel tuleks rahumeelse meeleavalduse ja rahutuste vahele tõmmata selge eraldusjoon.

Herkel tuletas meelde, et Riia Toomväljakul toimunud meeleavalduse organiseerijad olid endine regionaalminister ja vastloodud opositsioonierakonna Ühiskond Teisele Poliitikale liider Aigars Štokenbergs ja endine välisminister Artis Pabriks, kes lõid lahku valitsevast Rahvaparteist, kuhu kuulub ka praegune siseminister Mareks Seglinš.

Märatsemine tuli Samosti hinnangul kindlasti kahjuks Läti opositsioonile, keda hakatakse märatsejatega seostama. 

Herkel esitas küsimuse, miks Läti parempoolse taustaga erakonnad ei ühine. Tema sõnul on nende parteide programmid ja eesmärgid sarnased, kuid lõhe siiski ületamatu. Riigikogu saadiku hinnangul erinevad erakonnad eelkõige seetõttu, milline konkreetne «oligarhiline grupeering» partei taga seisab, kuid suurim probleem ei seisne üksikutes küsimustes, vaid on strukturaalne.

«Poliitilise maastiku struktureerimine on õnne küsimus,» arvas Kardi Liik, kelle sõnul on seejuures oluline, kuivõrd erakonnad on suunatud ideede kandmisele, kas nad on üksmeelsed või suunatud võimu haaramisele.

Tema hinnangul erinesid Eesti ja Läti erakonnad juba 90ndate alguses, sest Eesti erakondade poliitika oli küllaltki puhas ja neil oli oma nägu.

«Läti on väheseid maid, kui mite ainuke Eli liikmesriikdieks, mis pole rahastanud süsteemi erakondade rahastamiseks riigieelarvest,» lisas Herkel, kelle sõnul vähendaks see sõltuvust oligarhidest.

«Läti põhiline probleem on tema eliidi väärtushinnangutes,» ütles Samost, kes viitas samuti Ventspilsi oligarhidele, kes kontrollivad kohalike ekspertide hinnangul Läti valitsuskoalitsiooni erakondi. Samost rõhutas seejuures Läti majanduse seotust Venemaaga ja väidetavalt ka Kesk-Aasia autoritaarsete riikidega.

Samosti teatel ei olnud Läti majanduskriisiks mingeid ettevalmistusi teinud ja ka kõige parematel aegadel oli eelarve puudujäägis.

Rääkides võimalikest erakorralistest parlamendivalimistest Lätis, oli Herkel seisukohal, et need ei tooks ilmselt Lätis mingit lahendust, sest uus valitsus seisaks samade probleemide ees, rahvas pettuks jälle ja kriis paisuks veelgi.

Tagasi üles