Von der Leyen rääkis jõulisemast ELi välispoliitikast

Euroopa Komisjoni presidendi kohustus pidada igal sügisel kõne olukorrast ühenduses on kirjutatud Lissaboni leppesse. Foto: Francisco Seco/AP/Scanpix

Olgu küsimus Hongkongis, Moskvas või Minskis, EL peaks seisukohti võtma selgelt ja kiirelt, kutsus Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen üles eile Brüsselis.

Von der Leyen astus europarlamendi ette traditsioonilise kõnega olukorrast ühenduses. Üks tema tänavusest kõnest silma torganud element oli soov, et EL peaks võtma maailma asjades tugevamaid positsioone ning pingutama ka selle nimel, et tugevdada Atlandi-ülest suhet, sõltumata sellest, kes võidab USA novembrikuised presidendivalimised.

Rääkides Hiinast, läks von der Leyen kiiresti sellele, kuivõrd erinev on nende vabaduse ja demokraatia käsitlus eurooplaste omast. Sealt omakorda jõudis ta seisukohani, et EL peaks oma eriarvamusi neis küsimustes kõhklemata väljendama.

«Me peame alati inimõiguste rikkumiste asjus välja astuma, ükskõik kus need ei juhtuks – Hongkongis või uiguuridega,» kutsus von der Leyen üles. «Mis hoiab meid tagasi? Miks lükatakse isegi lihtsamaid avaldusi ELi väärtuste teemal edasi, lahjendatakse või lastakse langeda teiste motiivide pantvangi?»

Komisjoni presidendi jutus võis näha selget vihjet kevadel Brüsselis puhkenud skandaalile. Siis tuli USA ajalehe The New York Times artikli kaudu välja, et Pekingi survel takistas ELi välisteenistus oma desinformatsioonivastase võitlusega tegelevat allüksust raportis paljastamast, kuidas Hiina külvas koroonaviiruse kohta rahvusvaheliselt laimu ja libainfot.

Rohkem otsustusjulgust

Hiina-jutu lõpus jõudis von der Leyen ka vihjeni, mis paistis puudutavat pigem Valgevene küsimust.

«Kui liikmesriigid ütlevad, et Euroopa on liiga aeglane, ütlen mina, et nad peaksid olema julged ning lõpuks ometi minema kvalifitseeritud enamusega hääletamise juurde – vähemalt inimõiguste küsimuses ja sanktsioonide rakendamisel,» sõnas Euroopa Komisjoni president.