:format(webp)/nginx/o/2020/09/21/13362341t1h3379.jpg)
Venezuela oli esimene riik, mille nime ELi kõrge esindaja Josep Borrell mainis oma eilsel ühenduse välisministrite kohtumisele järgnenud pressikonverentsil. Sealt edasi liikus kõrge esindaja siiski Valgevene juurde, kuid paistis ilmselge, et endisest Hispaania välisministrist katalaan mõlgutanuks mõtteid pigem Venezuela teemadel edasi. Valgevene ja Türgi sanktsioonide vastandamine ei leidnud eile Brüsselis nimelt mingit leevendust.
«See on kõrgepingeline küsimus, mille peab lahendama ülemkogu,» nentis Borrell. ELi maade peaministrid ja presidendid – Eesti puhul Jüri Ratas – kogunevad Brüsselis ülemkogule neljapäeval ja reedel.
Borrell kordas varemgi öeldut. «Me peame Valgevene valimisi võltsituiks. Me ei tunnista nende tulemust. Seetõttu me ei tunnista nende legitiimsust,» sõnas ta. «Meile avaldab äärmiselt sügavat muljet Valgevene rahva visadus.»
Nagu ta märkis, toob juba valimistulemuste mittetunnistamine kaasa praktilisi tagajärgi ELi suhetele Minskiga.
«Me arutasime ka selle üle vaatamist, millised on meie suhted Valgevenega,» märkis ta ja elavnes, sest sai tõmmata paralleele endale Hispaania poliitiku perioodist tuttava Ladina-Ameerika riigiga, kus samuti president võimul valimiste võltsimise hinnaga.
«Ma arvan, et olukord on sarnane Venezuela omaga. Me ei tunnusta president [Nicolás] Maduro legitiimsust samamoodi, nagu me ei tunnusta [Aljaksandr] Lukašenka legitiimsust.» selgitas Borrell. «See ei tähenda, et me ei tunnista reaalsust. Meil on Lukašenka Valgevenes ja Maduro Venezuelas, kellel on kontroll riigi üle.»
Valgevene opositsiooni esindajatena olid eile Brüsselis Leetu pagulusse sunnitud presidendikandidaat Svjatlana Tsihhanovskaja ja Poola eksiili aetud advokaat Olga Kolasnikava. Nemad ja videosilla vahendusel ka Poolas eksiilis olev diplomaat Pawel Latuška esinesid eile europarlamendi väliskomisjoni ees.
:format(webp)/nginx/o/2017/01/06/6230493t1h9a3f.jpg)