VÄLISPANORAAM ⟩ Höövelson: Abe viis Jaapani uude ajastusse

Postimehe välispoliitikasaade «Välispanoraam» heitis sel korral pilgu kaugele Jaapanisse. Peateemaks oli Jaapani uus peaminister Yoshihide Suga, juttu tuli ka Jaapani ühiskonnast ja peaminister Shinzō Abe pärandist.

Stuudios käis külas riigikogu liige ja Eesti-Jaapani parlamendirühma esimees Kaido Höövelson. Mees, keda Jaapanis tuntakse eelkõige nimega Baruto ja kes saavutas eduka sumokarjääriga tõusva päikese maal superstaari staatuse. «Välispanoraami» saatejuht on Postimehe välisuudiste toimetaja Martin Kutti.

Pea kaheksa aastat järjest võimul olnud Jaapani peaminister Shinzō Abe otsustas augusti lõpus ootamatult terviseprobleemide tõttu ametist taanduda, tema järeltulijaks sai pikki aastaid Abele lojaalne olnud Yoshihide Suga. Kuna Suga ei ole seotud ühegi Jaapani suure poliitdünastiaga, tunnistas ka Höövelson, et selles mõttes oli tegu veidi ootamatu valikuga.

Yoshihide Suga. Foto: POOL/REUTERS/Scanpix

Riigikogu Eesti-Jaapani parlamendirühma esimees tõi välja, et näiteks on suurte dünastiate võsukesteks endine peaminister Abe ja praegune keskkonnaminister Shinjirō Koizumi. «Need on tohutult suured ja pikkade traditsioonidega poliitdünastiad. Ja siis tuleb üks farmer, ta on 71 ja temast saab peaminister. Kindlasti üllatus on kõigi jaoks suur, aga see ongi aastatepikkune töö, mis on ta siiani viinud. Kindlasti ka usaldus.»

Maasikafarmeri ja kooliõpetaja poeg Suga on pärit Akita prefektuuri väikekülast. Poliitika vastu hakkas Suga huvi tundma 1970. aastatel pärast ülikooli lõpetamist, mil ta suundus tööle Liberaaldemokraatliku Partei juurde, tõustes aastatepikkuse töö järel hiiglaslikus struktuuris väikesest mutrikesest erakonna esimehe ja ühtlasi ka valitsusjuhi kohale.

Kui Suga päritolu tõttu oli tegu üllatusega, siis näeb Höövelson Jaapani Liberaaldemokraatliku Partei uue peaministri valiku taga ka loogikat, seda eelkõige tänu tema kogemustele. «On vähe meediateateid või uudiseid Liberaaldemokraatliku Parteilt, mida Suga ei ole üle vaadanud või mis poleks Suga käest läbi käinud,» viitas Höövelson Suga eelmisele ametikohale valitsuse sekretariaati juhtiva riigisekretärina. See on pannud partei Sugat usaldama.

Abe viis Jaapani uude ajastusse

Kuna järgmised valimised toimuvad aasta pärast, võib Höövelsoni sõnul mõjuvõimsate parteileeridega mitte otseselt seotud Suga tõusu partei esimeheks näha teatava poliitilise vangerdusena. Suga on selgelt välja öelnud, et kavatseb jätkata Abe poliitikat. «Aasta on aega, ma arvan, et midagi suurt seal tegema ei hakata. Lastakse samas rütmis järgmiste valimisteni. See võib olla olla ka pigem kohatäide, et vaatame, mis järgmisel aastal saab.»

Abe oli Jaapani peaministrina ametis peaaegu kaheksa aastat, Höövelsoni hinnangul jäädakse temaga seoses meenutama leebet rahanduspoliitikat ja ka seda, et teatud moel viis ta Jaapani uude ajastusse.

«Eks nad kõik üritavad mingil määral vanu traditsioone ja vanade traditsioonide piire nihutada, aga kuna rahvast on 125 miljonit ja rahvastik vananeb, on väga raske uuendusi sisse viia,» viitas ta Jaapani konservatiivsele ühiskonnale.

Shinzo Abe oma viimase valitsuskabineti kohtumise järel. Foto: KAZUHIRO NOGI/AFP/Scanpix

Abe püüdis aga selle eesmärgi nimel palju ära teha. Höövelson tõi välja, et veebruaris peaminister Jüri Ratase ja Eesti delegatsiooniga kohtudes rääkis Abe just sellest, kuidas Eesti on digilahenduste meka. Kui aga Eestis minnakse Höövelsoni sõnul uuendustega kiiremini kaasa, siis nende kogemuste ülevõtmine Jaapanis on keeruline, kuna inimesi on väga keeruline teatud harjumustest eemale tõmmata ja öelda näiteks, et homme peavad nad hakkama interneti vahendusel koosolekuid pidama.

Samas tuntakse nende teemade vastu tõusva päikese maal siiski huvi ja Eesti-Jaapani suhetes on peateemaks IT-lahendused, mis võiksid riiki samamoodi aidata, nagu need Eestit koroonakriisi ajal aitasid, lubades paljudel inimestel kodust töötada.

Töösipelga maailm on vananev maailm

Höövelson avas ka jaapanlaste mõtteviisi ja suhtumist poliitikasse. Pilt on tema sõnul paljuski sarnane teiste riikidega ja see tähendab, et poliitikud saavad nii austuse kui põlguse osaliseks. Kui keisrit austavad kõik, siis poliitikute puhul see alati nii ei ole. «Aasia on teada-tuntud oma kastisüsteemi poolest. Kui oled ikkagi kuulsam inimene, siis tihtipeale arvatakse, et oledki kasti võrra kõrgem ehk nii-öelda tähtsam inimene,» võttis ta kokku poliitilise klassi kuvandi.

Kuna Sugat tundvad inimesed on iseloomustanud teda töönarkomaanina, kes ärkab hommikul kell 5, alustab päeva 100 istessetõusuga, võtab ette pika jalutuskäigu ning alustab oma 12-tunnist tööpäeva juba kell 6.30, siis tuli saates jutuks ja Jaapani töökultuur.

Selle kohta sõnas Höövelson, et lõputu töötamise kuvand tekkis Jaapanis pärast Teist maailmasõda. Tihtipeale on riigis kombeks, et alluvad ei lahku töölt enne ülemust ja niimoodi on ületundide tegemine justkui loomulik.

«See on minu arvates liiga vana traditsioon. Seda ei ole mitte kuhugi sisse kirjutatud, see ei ole reegel, aga see on tööeetika. Siis vaatab ülemus, et näe, teeb ületunde. Kas ületundide töö tulemus on see, mida loodetakse ja oodatakse... see on kahe otsaga asi, vähemalt minu kui välismaalase jaoks. Üldiselt on jaapanlane väga töökas, seda tahavad nad edasi kanda ka praegusele nooremale generatsioonile, kelle tööeetika ei ole niivõrd traditsioonidepõhine,» rääkis Höövelson.

Samas nentis ta, et lõputu töötamise komme on ajas muutumas, kuna noored näevad ka seda, mis toimub mujal maailmas. «See töösipelga maailm on väga vananev maailm, rahvastik vananeb tohutu kiirusega. Abe ja ka uus peaminister Suga on suure probleemi ees, kuidas seda vananemist pidurdada.»