PÕHJALA VAADE ⟩ Taani 2021. aasta riigieelarve – kõike muud kui tavaline

Taani 2021. aasta riigieelarvekava kannab tugevat koroonaviiruse pitserit. Pildil käsi desinfintseeriv Taani peaminister Mette Frederiksen peab nägema vaeva, et täita talle mullu valimisvõidu toonud lubadusi. Foto: HENNING BAGGER/AFP/Scanpix

Taani iga-aastane riigieelarve on umbes 700 miljardit krooni ehk 94 miljardit eurot. Sarnaselt Eestiga on suurem osa kulutustest püsivad – tervishoid, koolid, kaitsekulud, sotsiaalhoolekanne jms – ning valitsus ja parlament räägivad läbi vaid väikese osa eelarvest. Tavaliselt. Taani järgmise aasta riigieelarve on aga kõike muud kui tavaline.

Kas selline rahakasutus vaatab tulevikku või tammub riik paigal, küsivad kriitikud.

Erakordne lisarahasüst

Taani 2021. aasta riigieelarvekaval on tugev koroonaviiruse pitser, mis arvudes väljendub 9,2 miljardi krooni suuruses nn sõjakassas ehk erakordsetes lisakulutustes koroonakriisi mõjude leevendamiseks.

Parlamendile esitatud nn sõjakassa ettepanekust ei leia siiski veel konkreetseid ridu ega arve, vaid üldised plaanid. Rahandusminister Nicolai Wammeni sõnul soovib valitsus selle summa kasutada tervishoiu ja ettevõtluse tugevdamiseks, kuid rõhk on siiski kõigis tegevustes töötuse vähendamisel. 9,2 miljardist kroonist on osa ette nähtud ka koroonavaktsiinile ja vaktsineerimise korraldamisele.

Taani maksuministeerium on viimastel aastatel läbinud suured ümberkorraldused pärast probleeme tekitanud võitlust maksupettustega ja maksudest kõrvalehoidmisega. Seetõttu leiab valitsus, et ministeerium vajab veel 1,3 miljardit krooni, et võita tagasi inimeste usaldus ja uued süsteemid tööle saada.

Samuti soovib valitsus äsja tutvustatud politseireformi käigus tugevdada 2,1 miljardi krooniga politseid ja prokuratuuri. 95 miljonit krooni on ette nähtud ruumipuuduses vaevlevatele vanglatele.

Kuigi aeg on erakordne, püüavad Taani sotsiaaldemokraadid eesotsas peaminister Mette Frederikseniga täita suuri lubadusi, mis sillutasid nende teed valimisvõiduni eelmisel aastal. Nii näevad plaanid ette 2,4 miljardit krooni nn Arne-reformiks, mis lubab kaua töötanud ja tervist kulutanud inimestel rahvapensionieast varem pensionile jääda. Raha peaks selleks tulema finantssektorilt ja pankadelt võimaliku uue maksu kaudu.