Hiina saadab tiibetlasi sunnitööle

Hiina sõjaväepolitsei valves ajaloolise dalai-laamade residentsi Potala palee ees Lhasas. Foto: Damir Sagolj/Reuters/Scanpix

Hiina võimud on massiliselt laiendanud Tiibeti sunnitööprogramme, viies ainuüksi selle aasta jooksul 500 000 maapiirkondade elanikku tööle tehastesse.

Pekingi seatud kvoodid näevad ette sadade tuhandete Tiibeti maapiirkondade elanike toimetamist sõjaväelise korraga rajatistesse, kus neid koolitatakse tehasetöölisteks, selgub Jamestown Foundationi uurija Adrian Zenzi analüüsitud dokumentidest.

Tegu on eelmisel aastal Tiibeti autonoomses regioonis vastu võetud poliitikaga, mis näeb ette «maapiirkondade töötajate ülejäägi» süstemaatilist tsentraliseeritud väljaõpet. Pärast suuremahulisi koolitusprogramme toimetatakse inimesed tööle mujale autonoomse piirkonna osadesse või teistesse Hiina provintsidesse.

Elulaadi hävitamine

2020. aasta esimese seitsme kuu jooksul koolitati selle poliitika alusel välja üle 500 000 inimese. Programm hõlmab igas vanuses tiibetlasi üle terve regiooni ja selle eesmärk on reformida «tagurlikku mõtlemist» ning õpetada inimestele töödistsipliini, seaduskuulekust ja hiina keelt.

Tiibeti regionaalvalitsuse veebilehel ilmunud teate järgi on programmi alusel väljaõpet saanud ligi 15 protsenti piirkonna elanikest. Neist 50 000 määrati tööle Tiibetisse, ülejäänud mitusada tuhat inimest toimetati mujale Mandri-Hiina piirkondadesse. Paljud neist on suunatud madalapalgalistele töökohtadele tekstiilitööstuses, ehituses või põllumajanduses.

«See on praegu minu meelest kõige jõulisem, selgem ja suunatum rünnak traditsioonilise Tiibeti elulaadi vastu peaaegu [1966.–1976. aasta] kultuurirevolutsiooni aegadest alates,» lausus Zenz Reutersile.

Jamestown Foundationi instituudis ilmunud raporti leide kinnitas ka uudisteagentuur Reuters lisamaterjalidele tuginedes. Hiina välisministeerium eitas avalduses osalust sunnitöös ja väitis, et riigis on kõik töölised vabad ja korralikult tasustatud.

Tööjõu toimetamine maapiirkondadest tootvasse tööstusesse on olnud Hiina majandusarengu saavutamisel võtmetähtsusega strateegia. Mõnes piirkonnas, nagu Tiibetis ja Xinjiangis, on programmid võtnud sunnitöö vormi ning keskenduvad tugevalt ka ideoloogilisele õppele.