Tuhanded Venemaa armeenlased on valmis Mägi-Karabahhi sõtta minema (14)
28. september 2020, 11:20
Kümned tuhanded Venemaa armeenlased on valmis vabatahtlikena osalema Mägi-Karabahhi lahingutes, kuid esialgu selleks vajadus puudub, ütles täna Vene Armeenlaste Liidu juht Ara Abramjan.
«Tänase päeva seisuga on kümned tuhanded inimesed, Venemaa kodanikud ja mittekodanikud, pöördunud meie poole palvega aidata suunduda Mägi-Karabahhi, et kaitsta seda Aserbaidžaani rünnaku eest. Tänaseks on andmed umbes 20 000 sellise vabatahtliku kohta. Kuid me ütleme: esialgu sellist vajadust ei ole,» ütles Abramjan Interfaxile.
Samas märkis ta: «Praegu ei ole 2016. aasta. Väikese Armeenia, Artsahhi (Mägi-Karabahhi armeeniakeelne nimi) vastu sõdivad Türgi ja Aserbaidžaan, 80-miljoniline Türgi aitab Aserbaidžaani uusima tehnikaga ja osutab kõikvõimalikku muud abi.»
«Räägin neile: esialgu Armeenia ja Artsahh abi ei vaja. Kuid kui see jätkub, sõidan ma sinna ise sõtta ja kutsun kõiki teisi sellele üles,» ütles Abramjan.
Tema sõnul soovitatakse kõikidel soovijatel jätta oma side/ ja sõjaväeteenistuse kõlblikkuse andmed.
Aserbaidžaani president Ilham Alijev kuulutas täna välja osalise mobilisatsiooni. President Alijev tegi riiklikule mobilisatsiooni ja väeteenistusse kutsumise ametile ülesandeks alustada mobilisatsiooni läbiviimist vastavalt kokku lepitud plaanile.
Lahingutegevus jätkub
Konfliktipiirkonnas jätkub lahingutegevus Mägi-Karabahhi ja Aserbaidžaani jõudude kokkupuutejoone põhja- ja lõunasuunal, ütles täna Armeenia kaitseministeeriumi pressisekretär Artsun Hovhannisjan.
«Lahingud jätkuvad eri ägedusega põhja- ja lõunasuunal. Vastane kasutab suurel hulgal suurtükiväge, kõik Aserbaidžaani relvajõudude pealetungid on edukalt tagasi löödud, vaenlane on paisatud tagasi ja kaotanud palju elavjõudu. Tema kaotuste suurust täpsustatakse,» ütles Hovannisjan teabetunnis.
Tema sõnul tulistasid Aserbaidžaani relvajõud lähedal Martakerti (Ağdərəd) ja selle lähikülasid, tule alla sattusid ka ajakirjanikud, kannatanuid ei ole.
Aserbaidžaani kaitseministeerium teatas ööl vastu tänast, et Armeenia kaotas eilsete lahingute käigus 550 sõjaväelast.
«Saadud luureandmete kohaselt kandsid Armeenia relvajõud pühapäeval toimunud lahingute ajal tõsiseid kaotusi. Aserbaidžaani armee hävitas 22 tanki ja muud raskesoomukit, 15 õhutõrjeraketisüsteemi üksust, 18 drooni, kaheksa suurtükki ja kolm laskemoonaladu. Tapeti üle 550 sõjaväelase,» edastati kaitseministeeriumist uudisteagentuurile Interfax.
Armeenia poolelt öeldi omakorda, et neil on tõendid paarisaja langenud aserbaidžaanlase kohta.
«Meie andmetel tapeti umbes 200 Aserbaidžaani sõjaväelast,» ütles Armeenia kaitseministeeriumi pressiesindaja Artsrun Ovannisjan.
«Täpsustatud andmetel hävitati neli helikopterit, 27 drooni, 33 tanki ja jalaväe lahingumasinat ning kaks tehnilist soomukit,» teatas tunnustamata Mägi-Karabahhi Vabariigi kaitseministeeriumi pressiteenistus.
Mägi-Karabahhi võimude teatel langes öistes lahingutes 15 sõdurit, kokku on konflikt nõudnud 32 Mägi-Karabahhi relvajõudude võitleja elu.
ÜRO peasekretär Antonio Guterres väljendas eile muret seoses olukorraga Mägi-Karabahhis ja kutsus üles vaenutegevuse viivitamatule lõpetamisele.
«Peasekretär kutsub pooli tungivalt üles viivitamatult võitlust lõpetama, asuma pingete leevendamisele ja naasma läbirääkimistele,» ütles Guterresi eestkõneleja.
Armeenia peaminister Nikol Pašinjan ütles eile, et ta ei välista võimalust tunnustada Mägi-Karabahhi iseseisvust.
«Küsimus (Mägi-Karabahhi) tunnustamisest on meil päevakorral. Me peame väga tõsiselt arutama - kas me astume selle sammu või mitte,» ütles Pašinjan Armeenia parlamendi eriistungil.
Eile hommikul teatas Pašinjan, et Aserbaidžaan alustas sõjategevust tunnustamata Mägi-Karabahhi vastu.
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan nõudis täna, et Armeenia lõpetaks Aserbaidžaanist lahku löönud Mägi-Karabahhi okupeerimise.
«Saabunud on aeg, et regiooni kriis, mis algas Mägi-Karabahhi okupeerimisega, lõpetataks. Kui Armeenia otsekohe lahkub territooriumilt, mida ta okupeerib, naaseb regioon rahu ja harmoonia juurde,» sõnas Türgi liider.
Leedu kutsub Armeeniat ja Aserbaidžaani üles lahendama tüliküsimusi rahumeelselt, ütles eile Leedu välisminister Linas Linkevičius.
Ta hoiatas, et et praegune olukord võib kasvada üle hukutavaks sõjaks, mis nõuab arvukalt tsiviilohvreid.
«Me jälgime olukorda tähelepanelikult ja see võib tõepoolest sütitada väga suure tüli – kahtlust ei ole. Kas see juhtub, näitab aeg, praegu on raske öelda. Kuid riigid, mis osalevad aktiivselt nn Minski kontaktrühma töös, see tähendab Prantsusmaa, USA, Venemaa ja Euroopa Julgeoleku‑ ja Koostööorganisatsioon (OSCE), peavad praegu silmnähtavalt elavdama oma osalust,» ütles Linkevičius BNS-ile.
«Kui see kujuneb suuremat sorti sõjategevuseks, tuleb kohaliku elanikkonna seas väga palju ohvreid ja vaevalt see parandab olukorda, sest kriisist pääseb vaid rahumeelsete läbirääkimistega,» lisas ta.
Linkevičius kinnitas, et võttis ühendust Armeeniaga ja püüdis luua sidet Aserbaidžaaniga. Leedu diplomaatide teatel on neis riikides internetiühendus pärsitud ja suhtlusvõrgustikud ei toimi.
«Meil on üks üleskutse, mis kõlas ka suhtlemisel minu ametivendadega: jah, nad kohustusid ise lahendama tüli rahumeelsel viisil, nimelt seda rõhutatakse, see on põhiargument. Tahame meenutada, et see on nende rahvusvaheline lubadus,» ütles minister.
Ta lisas, et arvestades tüli ägenemist ja Prantsusmaa osa läbirääkimistes, võetakse see küsimus jutuks sel nädalal Prantsusmaa presidendi Leedu visiidi ajal.