Sel nädalal võttis Postimehe välispoliitikasaade «Välispanoraam» vaatluse alla eelmisel nädalal toimunud Venemaa suurõppuse Kavkaz-2020 ja rääkis ka Mägi-Karabahhis puhkenud lahingutest.
VÄLISPANORAAM ⟩ Stoicescu: Armeenia on Venemaa Kaukaasia vang (7)
/nginx/o/2018/05/24/7861084t1h2d50.jpg)
30. september 2020, 11:28
Külaliseks oli Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu, «Välispanoraami» saatejuht on Postimehe välisuudiste toimetaja Martin Kutti.
Sarnaselt varasematele suurõppustele väitis Venemaa ka sel korral, et 80 000 osalejaga õppus Kavkaz-2020 oli kaitsva eesmärgiga ja suunatud terrorismivastasele võitlusele. Stoicescu sõnul on Venemaa sõjaline käitumine olnud viimastel aastatel küllaltki agressiivne ja varasematest õppustest rääkides tõi ta välja, et näiteks Lääne sõjaväeringkonna õppus Zapad-2017 nägi selgelt ette suuremahulise sõjategevuse harjutamist lääneriikide ja NATO vastu.
«Ka nüüd on tegelikult Moskva poliitiline ja sõjaline tähelepanu suunatud rohkem läände, mis on huvitav. Aktiivsus on väga suur ka Lääne sõjaväeringkonnas ja Valgevene poolel, sest kindlasti on Moskva jaoks kõige suurem murelaps praegu Valgevene,» märkis Stoicescu.
Ta tõi välja, et tervikpildi nägemiseks tuleb arvestada ka seda, et paralleelselt õppusega Kavkaz-2020 toimus ka Venemaa-Valgevene õppus Slaavi vendlus ja ka Ukrainas aset leidnud Ukraina-USA ühisõppus. Kavkazi puhul märkis Stoicescu, et õppus toimus aladel Krimmist kuni Kaspia mereni ja hõlmas väiksemaid operatsioone ka Abhaasias ja Lõuna-Osseetias, mis ei ole Venemaa territoorium.
Sarnaselt varasematele aastatele püüdis Venemaa ka nüüd oma suurõppusele kaasata võimalikult palju sõbralikke riike. Sel aastal tabas aga Venemaad tagasilöök seoses õppusega Slaavi vendlus, kust otsustas kõrvale jääda Serbia. «Ei ole mõistlik viia vägesid riiki, kus võib puhkeda kodusõda või mis iganes,» võttis teadur kokku Serbia loobumise põhjused.
Õppusele Kavkaz saadi osalema suurjõududest Hiina ja Pakistan ja ka liitlased nagu Valgevene ja Armeenia. «Tähelepanuväärselt jäid seekord eemale Tadžikistan, Kõrgõzstan ja Kasahstan,» märkis ta. Kuna aga osales Pakistan, siis jäi eemale India. «Ega need riigid ühe mütsi alla ei mahu,» ütles Stoicescu.
Venemaa liitlassuhete kohta ütles Stoicescu, et need põhimõtted pani paika juba tsaar Aleksander III, kes nimetas Venemaa liitlasteks riigi enda armeed ja laevastikku. «Neid ta ilmselt peabki oma liitlasteks ja ühegi teise riigi peale nad väga panustada ei saa. On ju olnud näha, et isegi Valgevene, kelle kohta võiks öelda by definition, et see on Venemaa liitlane sada protsenti... no ei ole nii väga sada protsenti. Ja see kehtib seda enam teiste riikide puhul,» selgitas teadur.
Rahutu Mägi-Karabahh
Mägi-Karabahhis puhkenud konfliktiga seoses märkis Stoicescu, et Kavkaz-2020 ajal tegutses Venemaa aktiivselt Aserbaidžaani ümbruses. Kaspia merel ehk Aserbaidžaanist idas toimusid Venemaa ja Iraani ühised manöövrid, Aserbaidžaanist põhjas asuvas Dagestanis harjutas Venemaa meredessanti, samuti korraldati manöövreid Armeenias koos Armeenia vägedega.
Aserbaidžaan ise keeldus Venemaa õppusel osalemast, viimastel kuudel pole lubatud ka Venemaa sõjalennukitel üle oma territooriumi Süüriast Venemaale lennata. Arvestades neid faktoreid ja ka seda, et pingeliseks läks olukord Mägi-Karabahhis juba juulis, oli pilt tervikuna plahvatusohtlik. Tõsisem sõjategevus puhkeski veidi pärast Venemaa suurõppuse lõppu. «On üsna loogiline, et see ei alanud suurõppuse ajal ega eelneval perioodil.»
Aga kes konflikti alustas? «Ma arvan, et mõlemad loogikad on olemas. Nii see, et Armeenia pool, tundes Venemaa toetust, võis provotseerida Aserbaidžaani, kuna Moskva tahab just Aserbaidžaanile survet avaldada ja koha kätte näidata. Teiselt poolt oleks loogika olemas, et Aserbaidžaan ründas Türgi toetusel armeenlaste positsioone Karabahhis.»
Stoicescu tõi välja ka selle, et Venemaa ja Türgi on juba praegu vastamisi kahes käsilassõjas Liibüas ja Süürias. «See oleks juba sisuliselt kolmas,» ütles ta Mägi-Karabahhi konflikti kohta.
Aga mida kavatseks Venemaa teha Mägi-Karabahhi konflikti edasise eskaleerumise korral? Kuna Armeenia on n-ö Vene NATO ehk Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (ODKB) liige, peaks Venemaal olema justkui kohustus Armeeniat kaitsta. «Vaeseke Armeenia ongi Venemaa Kaukaasia vang, sest ühel pool on Aserbaidžaan ja teisel pool Türgi. Tal ei ole mingisugust pääsu, ta peab toetuma Venemaa sõjalisele ja poliitilisele abile,» ütles Stoicescu.
Siiski märkis ta, et 1992. aastal Taškendis sõlmitud leping kehtib vaid Armeenia territooriumile, mille hulka ei kuulu Mägi-Karabahh ega ka seitse provintsi Mägi-Karabahhi ümber, mille armeenlased on okupeerinud. Samuti pole teaduri sõnul Taškendi lepingus punkti, mis sarnaneks NATO artikkel 5-le.
Stoicescu hinnangul ei ole palju loota ka Venemaa, Prantsusmaa ja USA poolt juhitud OSCE Minski grupist, mis loodi omal ajal Mägi-Karabahhi konflikti lahendamiseks. «Ütleme otse välja: Venemaa ei ole huvitatud selle konflikti lahendamisest.» Samamoodi ei ole Venemaal huvi lahendada külmutatud konflikte Transnistrias, Abhaasias, Lõuna-Osseetias ega Donbassis, kuna sellega kaotataks oma poliitilised hoovad nende riikide mõjutamiseks. «Igasugune loogika ütleb, et selle konflikti lahendamine on suisa võimatu,» leidis ta.