Urmas Reinsalu intervjuus Kommersandile: president Vladimir Putinile saadetud küllakutse on jätkuvalt jõus (7)
President Kersti Kaljulaidi poolt Venemaa kolleegile Vladimir Putinile esitatud küllakutse on jätkuvalt jõus. Samas on Eesti seisukohal, et EL-i vastus Venemaale Aleksei Navalnõi mürgitamise eest peab olema võimalikult jõuline, rääkis välisminister Urmas Reinsalu usutluses Vene ajalehele Kommersant.
Teisipäeval avaldatud intervjuus räägivad Urmas Reinsalu ja ajakirjanik Galina Dudina nii Armeenia-Aserbaidžaani konfliktist, Valgevenest, digitaalsetest väljakutsetest kui ka Eesti-Vene suhetest ja piirileppest. Muu hulgas tunneb ajakirjanik huvi, kas lubadus lihtsustada Valgevene IT-firmadele Eestisse kolimist on poliitiline žest või nähakse selle taga majanduslikku kasu. Reinsalu sõnul on siin kaks mõõdet: Eesti tõepoolest sõltub väga digiettevõtlusest, ent samas on tegemist ka humaanse žestiga.
Välisminister möönab, et EL-il ei ole õnnestunud Valgevene võimuladviku suhtes sanktsioonide jõustamises seni kokkuleppele jõuda. Kuid nimekirjad on juba koostatud ning Euroopal tuleb kiiresti tegutseda.
Valgevene teemalt Eesti-Vene suhetele liikudes tundis ajakirjanik huvi, kas välisministri arvates peavad Eestis paljud Venemaad vaenlaseks. «Arvan, et Eestis suhtutakse Venemaasse realistlikult. Me oleme mures tema praeguse juhtkonna positsiooni pärast, mis pole huvitatud rahvusvaheliste kohustuste järgimisest, sealhulgas teiste riikide territoriaalse terviklikkuse austamisest. Meile teeb muret Venemaalt lähtuv agressioon, mis on suunatud Ukraina ja Gruusia vastu,» ütles Reinsalu.
Välisminister selgitab, et Eesti on huvitatud uuest impulsist suhetes Venemaaga, kuid mitte väljaspool rahvusvaheliste suhete konteksti, kus kahe riigi sõprussuhete eeltingimuseks on rahvusvahelise õiguse järgimine.
Mis puutub opositsionäär Aleksei Navalnõi mürgitamisjuhtumisse, siis siin peab EL-i vastus Venemaale olema võimalikult jõuline, leiab Reinsalu. «Eesti koos mitmete teiste EL-i liikmesriikidega on selle poolt, et selles küsimuses võetaks Euroopa Liidus ühtne positsioon.»
Eelmisel aastal Moskvat külastanud president Kersti Kaljulaid kutsus Venemaa riigipea Vladimir Putini Eestisse soome-ugri rahvaste kongressile, mis on pandeemia tõttu nüüd 2021. aastasse lükatud. Kas kutse on jätkuvalt jõus ja kas Putin on sellele vastanud? «Me tõepoolest kutsusime mitu riigijuhti, kuid Venemaa presidendilt ei ole me ametlikule kutsele vastust saanud. Kutse jääb jõusse kõigile, karantiini ajal ei ole seda tagasi kutsutud,» kinnitas Reinsalu.
Välisministri sõnul ei ole tal midagi Venemaa välisministri Sergei Lavroviga kohtumise vastu. «Olen alati avatud kohtumiseks mu Venemaa kolleegiga, eriti praegu, kui Eesti on ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaline liige. Kui on selline vajadus, on Eesti alati valmis dialoogiks.»
Seni on Reinsalu ja Lavrov rahvusvahelistel üritustel vaid teineteisele «tere» öelnud. «Samasugune olukord on paljude aastate jooksul olnud ka minu Balti kolleegidel,» märkis välisminister.
Küsimusele, millal Eesti ratifitseerib piirileppe Venemaaga, vastas Reinsalu, et Venemaa on antud küsimuse sidunud Eesti poliitilise seisukohaga. «Praegu on see väga keeruline küsimus ja ma ei saa anda mingit prognoosi.»
«Kui te küsite, kas Eesti valitsus kavatseb tulevikus esitada Venemaale territoriaalseid pretensioone, siis on minu vastus eitav. Seda pole meil plaanis. Kuid rahvusvahelise õiguse seisukohast, kuni uue leppe jõustumiseni kehtib vana. See tähendab, et formaalselt jääb 1920. aasta Tartu rahuleping jõusse,» sõnas välisminister Reinsalu.