Kreeka otsib ELilt toetust kõnelusteks Türgiga

Kreeka valitsusjuht Kyriákos Mitsotákis.

FOTO: LOUISA GOULIAMAKI/AFP/Scanpix

Kreeka soovib Euroopa Liidult sel nädalal toetust kõnelustel Türgiga pärast seda, kui Kreekat külastas USA välisminister Mike Pompeo.

Kriisi Ida-Vahemerel, mis puudutab vaidlust merepiiride ja maavarade üle, arutatakse neljapäeval ja reedel Brüsselis Euroopa Liidu tippkohtumisel.

Euroopa Ülemkogu president Charles Michel hoiatas teisipäeval, et blokk kaalub sanktsioone Türgi vastu, kui see ei osale pingete leevendamises «konstruktiivselt». 

Viimased maavarade uurimisi puudutanud kõnelused Ankara ja Ateena vahel peeti 2016. aastal. 

«Aeg on käes diplomaatiaks,» ütles Kreeka peaminister Kyriakos Mitsotakis kolmapäeval oma valitsuskabinetile. 

Pinged Türgi ja Kreeka vahel kasvasid eelmisel kuul järsult, kui Türgi saatis vaidlusalustesse vetesse Kreeta ja Kastellorizo vahel oma uurimislaeva ja sõjalaevad. Kreeka saatis vastuseks regiooni oma sõjalevad ning sai suurt toetust Prantsusmaalt.

Kreeka-Türgi kõnelused peaksid toimuma Istanbulis, kuigi konkreetset kuupäeva määratud ei ole. 

Pompeo ütles teisipäeval, et toetab jõuliselt dialoogi Türgi ja Kreeka vahel. 

Kui pooled kokkuleppeni ei jõua, siis Mitsotakise arvates tuleb küsimus tõstatada Haagi Rahvusvahelises Kohtus. 

«Eeldades, et Türgi kavatseb kurssi muuta ja lõpuks aktsepteerib Haagi kui varianti, siis sellel oleksid teatud eelised – samuti kohustus teha teatud küsimustes kompromisse –selles mõttes, et pinged on kestnud liiga kaua ja Türgi muutub üha rohkem, mitte vähem, agressiivseks,» ütles Euroopa poliitika õppejõud Kostas Lavdas Ateena Panteion ülikoolist. 

Mitsotakis mõistab, et paigalseisu ja lahenduseta jäämise hind on oluliselt kõrgem, kui varem arvatud, ütles Ioannis Grigoriadis poliitikauuringute instituudist ELIAMEP. 

«Kohus ei pruugi aktsepteerida Kreeka positsioone saja protsendi ulatuses, kuid konflikti lahendamine oleks Kreekale, Türgile ja tervele regioonile suureks tõukeks,» sõnas ta. 

Tagasi üles
Back