Kui 2014. aastal Ühendriikide vägesid Euroopasse kiiresti juurde toodi, läksid nad alguses sinna, kuhu said, mistap tulebki nüüd nende paigutus üle vaadata, arvab USA Euroopa maavägede ülem kindral Christopher G. Cavoli.
Kindral Cavoli: õppustega tuleb jätkata
Üks põhilisi küsimusi seoses USA maavägedega Euroopas on nende võimalik äraviimine ja ümberpaigutamine Saksamaalt. Kui suur osa neist plaanidest nüüdseks teile teada on?
Ma pole kindel, kas see on suurim küsimus, millega USA maavägi Euroopas silmitsi seisab. Oleme silmitsi paljude küsimustega kogu aeg.
Meie vägede hoiakut tuleks esiteks mõista üleüldise Euroopa väehoiaku trajektoori kontekstis. Meil on Euroopas märkimisväärselt rohkem sõdureid, kui oli aastal 2014. Siis liigutasime Euroopasse väga kiiresti väga palju sõdureid ning nad läksid mõningatel juhtudel sinna, kuhu said, selle asemel et liikuda täpselt sinna, kuhu me tahtsime. Mis tähendab, et nüüd on aeg asju üle vaadata ja optimeerida.
Rohkem ma eriti kommenteerida ei saa. Ilmselgelt on see midagi sellist, mille planeerimine ja välja töötamine on väga keerukas. Kaitseministeerium teeb sellega kõvasti tööd.
Oskate te öelda, millal võiksid see plaan ja asukohad avalikuks saada?
Ma ei tea, millal need asjad avalikuks tehakse. Praegu teeme läbi uuringute ja analüüsi perioodi ning sellest edasi – ajastuse mõttes, spetsiifiliste detailide ja asukohtade osa – pean ilmselt jätma kaitseministeeriumi poolele.
Milline on tõenäosus, et osa neist vägedest liigutatakse Baltimaadesse?
Ma ei tea. Minu kui ohvitseri vaatenurgast on tähtis küsimus, millises kohas ma saavutan väehoiaku, millel oleks suurim mõju võimalikult kiiresti, ilma et oleksin liialt seotud ühe või teise suunaga.
Samas on miljon muud asja, mida võetakse samuti arvesse, alates maksumusest, kokkulepetest riikidega jne.
Ütlesite, et vägede väljaviimine või ümberpaigutamine pole suurim küsimus. Mis on siis suurimad küsimused?
Esiteks, igapäevaselt julgeolekukeskkonnas toimuvate muutuste jälgimine. Selle tagamine, et meie hoiak hoiaks ära suuremastaabilise konventsionaalse lahingutegevuse vaenlastelt, eriti ühelt naabrilt. Ning selle tagamine, et suudame täita meie vastutusalas olevaid kaitseplaane.
Lisaks NATO sõjaplaanide osale pean tagama ka USA varuplaane siinses piirkonnas. Näiteks pärast rünnakut Qasem Soleimani vastu mullu jaanuaris pidime väga lühikese etteteatamisajaga kindlustama üht meie Lähis-Ida saatkondadest, mistap saatsime sinna sõdureid.