/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/01/16/915028t1h1ee6.jpg)
Rootsi alustab uut juurdlust, et teha kindlaks, mis juhtus rootslasest holokaustikangelase Raoul Wallenbergiga pärast seda, kui nõukogude väed ta vahistasid ja ta 67 aastat tagasi kadus, teatas välisministeerium kolmapäeval.
Rootsi asub taas Raoul Wallenbergi saatust uurima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me ei ole kunagi saanud kinnitust Wallenbergiga juhtunu kohta ning arvame, et nüüd, kus on möödas palju aega, võib olla võimalik uut informatsiooni välja kaevata,» ütles Rootsi välisministri Carl Bildti pressiesindaja Anna Charlotte Johansson AFP-le.
Rootsi ärimees ja diplomaat Wallenberg päästis Teise maailmasõja ajal kümneid tuhandeid Ungari juute. Ta jäi kadunuks pärast 17. jaanuarit 1945, kui nõukogude väed ta vahistasid.
Nõukogude ja Vene ametnikud väitsid, et ta suri 17. juulil 1947, kuid ei ole selle kohta ammendavaid asitõendeid esitanud.
Juhtumit asub taas uurima diplomaat Hans Magnusson, kes juhtis 1990. aastatel Rootsi-Vene uurimisrühma.
Wallenbergi sajanda sünniaasta puhul toimuvad terve aasta mälestusüritused, mille avalöök anti teisipäeval Budapestis.
Kaks Rootsi-Vene uurimisrühma liiget teatasid selle nädala alguses, et leidsid dokumendi, mille kohaselt üritasid KGB ja FSB pärast ajutist avatust Nõukogude Liidu kokkuvarisemise eel aktiivselt Wallenbergi saatuse väljaselgitamist takistada.
Dokumendist selgub ka see, et Rootsi saatkond Moskvas oli takistustest teadlik, kuid ei esitanud protesti.