Uus-Kaledoonia hääletab Prantsusmaast lahkulöömise üle

An Independence supporter stands past a flag of the Socialist Kanak National Liberation Front (FLNKS) during the last meeting of the FLNKS campaign for the "YES" to the self-determination referendum of New Caledonia, in Noumea on October 1, 2020. (Photo by Theo Rouby / AFP) Foto: THEO ROUBY/AFP/Scanpix Baltics

Prantsuse ülemereterritoorium Uus-Kaledoonia viib pühapäeval läbi iseseisvusreferendumi, mis otsustab, kas jäädakse emamaa koosseisu.

Hääletus määrab Austraaliast itta jääva 270 000 elanikuga Vaikse ookeani saarestiku edasise saatuse. Ala kuulub Prantsusmaale 1853. aastast alates ja viimane iseseisvusreferendum peeti seal 2018. aastal.

Prantsusemeelsete valgete ja kanakadest iseseisvuslaste suhted on pingelised olnud alates 1980. aastatest, mil puhkes üle 70 elu nõudnud ülestõus.

1998. aasta rahulepe tegi vägivallale lõpu ja andis tillukesele saarestikule, mis asub maailma suurima teadaoleva niklimaardla otsas, rohkem autonoomiat.

Niinimetatud Nouméa lepe näeb 270 000 elanikuga saarele ette kuni kolme referendumi korraldamist 2022. aastaks.

Pühapäevaseks referendumiks on end registreerinud üle 180 000 valija ning neil tuleb vastata küsimusele: «Kas sa tahad, et Uus-Kaledoonia saaks täieliku suveräänsuse ja muutuks iseseisvaks?»

Arvamusküsitlusi ei ole tehtud, kuid eelmisel hääletusel 2018. aasta novembris toetas lahkulöömist 43,3 ja Prantsusmaa koosseisu jäämist 56,4 protsenti valijaist.

Kui valijad otsustavad pühapäeval iseseisvuse kasuks, algab määramata pikkusega üleminekuperiood uueks staatuseks valmistumiseks.

Kui Prantsusmaast lahku lüüa ei taheta, jääb Uus-Kaledoonia ka Euroopa Liidu liikmeks ja selle elanikud Prantsuse kodanikeks.