/nginx/o/2020/10/08/13400573t1h7601.jpg)
Tuneesia sukeldujad leidsid Prantsuse Esimese maailmasõja aegse allveelaeva vraki, mille lasi 1917. aastal põhja Saksa allveelaev.
Sukeldujad leidsid Tuneesia vetest Prantsuse allveelaeva vraki
Alust märkasid Boni neeme juures Alžeeria kirdeosas sukeldumisklubi juhid, kes olid otsimas uusi kohti, mida õpilastega uurida.
«Teadsime, et seal on vrakke, aga me ei teadnud, mida leiame,» lausus Ras Adari sukeldumisklubi juht Selim Baccar.
«Esimesel sukeldumisel sattusime allveelaevale.»
Peaaegu ühes tükis olev vrakk on vetikatega kaetud, laeva luukides ja periskoobis elutsevad nüüd kalad ja koorikloomad.
Pärast mitmete ekspertide küsitlemist järeldas klubi, et laevavrakk saab olla vaid prantslaste Bizerte sadamas asunud Ariane. Bizerte oli toona Prantsusmaa sadam Tuneesia põhjarannikul.
«See on kolmas Tuneesiast leitud allveelaev ning ainus Esimese maailmasõja aegne. Väga põnev, nagu oleks ajalooraamat ellu ärganud,» lausus Baccar.
«Leidsime sõjalised aruanded, kus kirjeldati minutise täpsusega kõike, mis Vahemerel toimus. Kui sellesse olukorda tagasi läheme, siis ütlen endale, et olen rõõmus, et ei kogenud sõda.»
Esimese maailmasõja ajal tekitasid Saksa allveelaevad Tuneesia rannikul kaose. Laevad saadeti sinna esialgu selleks, et lõigata läbi liitlaste juurdepääs Prantsuse kolooniatest pärit meestele ja varudele, ütles Manouba ülikoolis töötav ajaloolane Ali Ait Mihoub.
Esimese maailmasõja ajal mobiliseeriti umbes 80 000 tuneeslast, kes kas võitlesid või töötasid Prantsuse tehastes, ütles ta AFP-le.
Ariane lasi torpeedoga põhja sakslaste allveelaev ning 29-liikmelisest meeskonnast suudeti päästa vaid kaheksa, teatas Prantsuse endiste allveelaevnike ühenduse AGASM.
«Pole väga tavaline leida allveelaevade vrakke, eriti Esimese maailmasõja aegseid, sest me ei tea täpselt, kus nad põhja läksid,» lausus ühenduse juht, admiral Dominique Salles.
Allveelaevad, millel oli Esimeses maailmasõjas esimest korda otsustav roll, olid väga väheste mugavustega.
Prantsuse allveelaevad, millel puudusid esialgu nii koikud kui tualetid, olid sukeldumisvõimelised, kuid jäid peamiselt veepinnale, selgub Prantsuse allveelaevade entsüklopeediast.
Nad sukeldusid vaid mõneks tunniks korraga, rünnakute ajaks, mehed ja toit kuhjati selleks ajaks lämmatavalt palavasse mootoriruumi.