Kui vabariiklased paneksid presidendiks kandideerima tabureti ja demokraadid sellele vastu laua, siis mõlemad saaks garanteeritult ikka 45 protsenti, ilmestas USA poliitikavaatleja Andreas Kaju Ühendriikide avalikkuse polariseerumist podcast'is «Maailm taskus». Küsimus on siiski neis kümnes protsendis, kes võtmeosariikides võivad hakata tulemust ühele või teisele poole kallutama.

Tellijale Tellijale

Tegemist on 7-8 osariigiga, mis tegelikult määravad ära, kumb presidendikandidaat saab detsembris valijameestekogus 270 häält. Kuigi üleriigilised arvamusküsitlused näitavad Joe Bidenile mõnikord isegi üle kümneprotsendilist edumaad, eriti pärast Donald Trumpi nakatumist koroonaviirusesse, siis võtmeosariikides on pilt keerulisem. Kaju tõi välja, et näiteks Pennsylvanias ja Wisconsis Biden küll juhib, ent viimastel nädalatel ei ole ta seis paranenud ning mõne uuringu järgi on isegi kehvenenud. 

Kaks suurt tegurit, millele poliitikavaatlejad keskenduvad, on Trumpi rünnakud posti teel hääletamise vastu ja Ülemkohtu koosseis. Kaju tõi välja, et mõlema puhul on olukord nüansirikkam kui võiks arvata. Näiteks valimistel on üks olulisemaid osariike Florida, mis võib kalduda nii vabariiklaste kui ka demokraatidele poolele. Vanema elanikkonna tõttu on seal levinud posti teel hääletamine. «Nii et see [Trumpi kriitika] põhjustab probleeme kõigile, mitte ainult demokraatidele,» ütles Kaju.