/nginx/o/2020/10/10/13403694t1h9276.jpg)
Armeenia ja Aserbaidžaan leppisid kokku relvarahus Mägi-Karabahhi regioonis, mis algab 10. oktoobri keskpäevast, teatas laupäeva varahommikul Venemaa välisminister Sergei Lavrov.
Armeenia ja Aserbaidžaan leppisid kokku relvarahus (3)
«Relvarahu kuulutatakse humanitaarkaalutlustel välja 10. oktoobri keskpäevast,» ütles Lavrov avaldusest ette lugedes.
Punase Risti vahendatud relvarahu ajal vahetavad vaenupooled sõjas hukkunuid ja vange.
«Konkreetsed relvarahu tingimused lepitakse kokku eraldi,» lisas Venemaa välisminister.
Lavrovi sõnul leppisid Armeenia ja Aserbaidžaan ühtlasi kokku alustada sisulisi kõnelusi Mägi-Karabahhi piirkonna üle.
«Aserbaidžaan ja Armeenia alustavad sisulisi läbirääkimisi, et võimalikult kiiresti saavutada kriisile rahumeelne lahendus,» sõnas Lavrov ajakirjanikele ja lisas, et selliseid kõnelusi vahendab Minski rahvusvaheliste läbirääkijate rühm.
OSCE Minski grupi eesistujariigid on USA, Prantsusmaa ja Venemaa.
Moskvas algasid reede õhtul Aserbaidžaani ja Armeenia välisministrite kõnelused Mägi-Karabahhi konflikti lahendamiseks.
Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova teatas kõneluste algusest Facebookis. Aserbaidžaani välisministri Jeyhun Bayramovi ja Armeenia välisministri Zohrab Mnatsakanjani kõnelusi vahendab nende Vene ametivend Lavrov.
Ka Vene peaminister Mihhail Mišustin ja Armeenia peaminister Nikol Pašinjan arutasid reedel Jerevanis olukorda Mägi-Karabahhis. Mõlemad valitsusjuhid tõid välja vajaduse vaenutegevusele võimalikult kiiresti lõpp teha. Mišustin väljendas kaastunnet Karabahhi konfliktis hukkunud inimestele ja nende lähedastele.
Vene president Vladimir Putin kuulutas Moskva kõnelused välja neljapäeva õhtul ning kutsus üles relvarahule humanitaarkaalutlustel.
Armeenlastega asustatud Mägi-Karabahh lõi Aserbaidžaanist lahku 1990. aastate alguses peetud sõjas, mis nõudis umbes 30 000 inimelu. Territoorium ja seda ümbritsevad seitse Aserbaidžaani piirkonda jäid Jerevani toetatud separatistide kontrolli alla.
Aserbaidžaani ja Armeenia vahel algasid 27. septembril kõige ägedamad lahingud Mägi-Karabahhi üle alates 1994. aasta relvarahust.
ÜRO inimõiguste volinik väljendas reedel muret tsiviilelanike kannatuste pärast Mägi-Karabahhis, kus käivad teist nädalat lahingud Armeenia ja Aserbaidžaani vahel.
«On sügavalt murettekitav, et me oleme viimastel päevadel saanud teateid asustatud alade sihikule võtmisest ja pommitamisest raskerelvastusega, nii konfliktialal kui selle ümbruses,» ütles Michelle Bachelet.
Bachelet lisas, et tulenevalt mõjust tsiviilelanikele on kiiremas korras vaja relvarahu. Erilist pahameelt väljendas inimõigusvolinik kuulduste pärast, et konfliktialal on kasutatud kassettlaskemoona.