Iisrael ja Liibanon alustasid ajaloolisi merepiirikõnelusi
Ametlikult sõjajalal Liibanon ja Iisrael alustasid täna ÜRO ja USA toetusel kõnelusi merepiirivalduste lahendamiseks ja tingimuste loomiseks nafta ja gaasivarude uurimiseks.
Riigid teatasid aastaid kestnud USA süstikdiplomaatia tulemusena oktoobri algul, et on nõus läbirääkimistega ÜRO vahendusel. Washington tervitas sammu kui ajaloolist kokkulepet.
Septembris sõlmisid Bahrein ja Araabia Ühendemiraadid esimeste araabia riikidena pärast Egiptust 1979. ja Jordaaniat 1994. aastal Iisraeliga diplomaatilised suhted.
Liibanoniga Iisraelil diplomaatilisi suhteid ei ole ning tehniliselt on riigid sõjaseisukorras. Mõlemad peavad umbes 860 ruutkilomeetri suurust mereala oma majandustsooniks.
Läbirääkimisi peetakse Lõuna-Liibanoni piirilinnas Naqouras ÜRO rahuvalvejõudude UNIFIL baasis. Kõnelused keskenduvad ainult merepiirile.
Liibanon on praegu viimaste aastakümnete rängimas majanduskriisis. Beirut loodab, et territoriaalvetest gaasivarude leidmine võiks kaasa aidata ulatusliku riigivõla tagasimaksmisele.
Liibanon allkirjastas 2018. aastal energiahiide Total, ENI ja Novatek ühendava konsortsiumiga lepingu puurimistöödeks kahes Vahemere gaasimaardlas. Üks neist tekitab vastuolusid, sest asub 860 ruutkilomeetri suurusel alal, mida peab omaks ka Iisrael.
Üks Iisraeli energiaministeeriumi kõrge ametnik ütles AFP-le, et loodetavasti jõutakse piirivaidlustes lahenduseni mõne kuu jooksul.
«See on piiratud ulatusega ponnistus täpselt määratletud probleemi lahendamiseks,» ütles ametnik. «Meil ei ole illusioone. Meie eesmärk ei ole luua siin mingisugust normaliseerimist või rahuprotsessi.»
Beiruti Ameerika Ülikooli politoloogiaprofessor Hilal Khashan ütles, et kokkulepe Iisraeliga oleks Liibanonile parim lahendust, sest võimaldaks alustada puurimistöid.
Iraani-meelse Hizbollah' parlamendifaktsioon rõhutas eelmisel neljapäeval, et vaidlusaluses piiris kokku leppimine ei tähenda Iisraeliga leppimist ega suhete normaliseerimist.
Kõneluste avaistungist võtavad osa USA saadik David Schenker ja suursaadik Alžeerias John Desrocher, kes on vahendaja.
Iisrael on teatanud otsekõnelustest, Liibanoni ametnikud eitavad seda plaani.