/nginx/o/2020/10/14/13413614t1h238d.jpg)
Aserbaidžaani kaitseministeerium teatas kolmapäeval, et purustas kaks Armeenia raketiplatvormi, mida kasutati Aserbaidžaani linnade ründamiseks. Putin ja Erdoğan ärgitasid koostööle Karabahhi konflikti peatamiseks
Armeenia süüdistab Aserbaidžaani soovis konflikti laiendada
27. septembril alanud sõjategevuses on sadu inimesi tapetud ning laupäeval Moskvas saavutatud relvarahul ei ole olnud mingit sisulist tähendust.
Aserbaidžaan tunnistas Armeenia territooriumil paiknevate sihtmärkide ründamist. Kaitseministeeriumi sõnul purustati ööl vastu kolmapäeva kahes rünnakus Armeenia ballistilise raketi süsteem ja üks teine raketisüsteem.
Mõlemad paiknesid Aserbaidžaani Kalbadžari piirkonna servas asuvatel Armeenia aladel, mida kontrollivad Mägi-Karabahhi separatistid, öeldi teates. Esimene oli sihitud Aserbaidžaani Gandža ja Mingatševiri linnale ning teistele asustatud aladele.
Armeenia kaitseministeerium kinnitas rünnakuid riigi sees asuvatele objektidele, kuid eitas Aserbaidžaani territooriumi ründamist. Ministeeriumi sõnul on Armeenial nüüd õigus rünnata mis tahes sõjalisi rajatisi ja lahingliikumisi Aserbaidžaani territooriumil.
Hiljem süüdistas Armeenia välisministeerium Aserbaidžaani relvarahu mittetäitmises ning kavatsuses laiendada Türgi abiga relvakonflikti ulatust, viies selle Armeenia territooriumile.
Moskva on senini hoidunud konflikti sekkumast, ehkki Armeenia kuulub Venemaa juhitud kollektiivse julgeoleku organisatsiooni (KJLO). See julgeolekuleping puudutab Armeeniat, mitte Karabahhi.
Armeenia saavutas Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel 1990-ndatel Mägi-Karabahhi üle kontrolli. Aserbaidžaan pole aga kunagi varjanud oma soovi kaotatud territoorium tagasi saada, pealegi ei ole ükski riik Mägi-Karabahhi iseseisvust tunnustanud.
Armeenia peaminister Nikol Pašinjan tunnistas kolmapäeval, et Karabahhi separatistid on olnud sunnitud loovutama positsioone nii põhjas kui ka lõunas ning olukord on väga tõsine.
Venemaa esindajad kutsusid kolmapäeval taas mõlemat poolt üles lahingutegevuse peatamisele ja avaldasid valmisolekut saata välja "sõjalised vaatlejad", kes aitaksid relvarahu tagada.
Aserbaidžaani president Ilham Alijev, kes pole rahul OSCE Minski rühma senise suutlikkusega probleemi lahendada, kinnitas kolmapäeval, et konflikti lahendamisse tuleb aktiivselt kaasata Türgi.
Türgi on avaldanud Aserbaidžaanile tugevat toetust ning teda on süüdistatud Süüria palgasõdurite saatmises Bakuule appi. Türgi president Recep Tayyip Erdoğan eitas kolmapäeval taaskord palgasõdurite saatmist.
Vene president Vladimir Putin kutsus kolmapäeval telefonikõnes Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga riike tegema koostööd Mägi-Karabahhi relvakonflikti peatamiseks.
Riigipead rõhutasid kiireloomulist vajadust ühiste jõupingutuste järgi, et verevalamine nii kiiresti kui võimalik peatada ja jõuda Mägi-Karabahhi probleemi rahumeelse lahendamiseni, teatas Kreml.
Tegemist oli esimese telefonivestlusega Putini ja Erdoğani vahel alates Armeenia ja Aserbaidžaani relvakonflikti puhkemisest 27. septembril. Türgi on väljendanud üheselt toetust Aserbaidžaanile ning Venemaa on Armeenia kõige olulisem partner.