Igor Taro Valgevene kroonika 15.10

Valgevene on uut lehte pööramas. Foto: Heleri Kuris

Viimase ööpäevaga kogus Valgevene sotsiaalvõrgustikes ja meedias palju tähelepanu riigitelevisiooni videolõik, milles üleni musta riietatud ja maskiga OMONi võitlejad teatasid läbi kitsa silmapilu, et neid pole võimalik hirmutada, tänavatelt nad ei lahku ja jätkavad protestijate mahasurumist kõikvõimalik vahenditega. Eks kõige enam aasitaksegi selle kallal, et kui hirmu pole, siis miks peab ennast varjama – peidetud pole mitte ainult rääkijate nägu, vaid muundatud on ka nende hääl.

Võib-olla ei räägigi üldse OMONi võitlejad. Seda on kohtupidamise käigus Valgevenes juba juhtunud, et meeleavaldajaid mõistetakse süüdi maskis ja väljamõeldud nimega tunnistajate ütluste põhjalt. Advokaadid on tuvastanud ka juhtumeid, kus sama inimene esineb eri kohtuasjades eri tunnistajana. Kes siis päriselt oskab aimata, mida miilitsad mõtlevad ja kes on inimesed ekraanil.

Vahetult enne OMONi võitlejate eetrisse laskmist esines oma näo ja nimega ka siseminister, kes ähvardas, et miilits kaitseb režiimi igal juhul ning kõigi vahenditega, sealhulgas tõeliste relvadega.

Kahtlemata tasub seda ähvardust tõsiselt võtta, sest analoogses situatsioonis Ukrainas lõppes vastasseis ilma otsese hirmutamiseta ikkagi ühel päeval umbes saja hukkunuga keskväljaku piirkonnas. Arvestades seda, kui brutaalselt on Valgevene miilits algusest peale tegutsenud, seda nii 9.–10. augusti paiku kui ka äsja möödunud nädalavahetusel, pole alust arvata, et nad ei kasuta edaspidi veelgi suuremat ja surmavamat jõudu.