/nginx/o/2020/10/16/13416143t1h2073.jpg)
Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ütles neljapäeval, et Euroopa Liit (EL) ja Suurbritannia peavad mõlemad kompromisse tegema lahendamaks patiseisus olevad Brexiti-järgsed kaubanduskõnelused.
Merkeli sõnul peavad kompromisse tegema nii EL ja ka Suurbritannia
«Oleme palunud Suurbritannial jätkata valmisolekut kompromisside tegemiseks ja kokkuleppe saavutamiseks. Loomulikult tähendab see ka seda, et ka meie peame tegema kompromisse,» sõnas Merkel pärast EL-i tippkohtumist, kus arutati muu hulgas kõnelusi Ühendkuningriigiga.
Suurbritannia pealäbirääkija David Frost hindas juba varem kummaliseks, et kõiki järeleandmisi oodatakse brittidelt.
«See on ebatavaline lähenemine läbirääkimistele,» tõdes Frost.
Suurbritannia peaminister Boris Johnson peaks reedel otsustama, milliseid samme riik edasi astub.
Euroopa valitsusjuhid nõudsid neljapäeval Suurbritannialt vajalike muudatuste tegemist, et Brexiti-järgsed kaubanduskõnelused saaksid edasi minna, pannes leppe päästmise Briti peaministri Boris Johnsoni õlgadele.
Valitsusjuhid väljendasid Brüsselisse tippkohtumisele jõudes ettevaatlikku optimismi, kuid nende kirjalik seisukoht kutsus Euroopa Liitu ja selle liikmesriike astuma ettevalmistavaid samme Suurbritannia «kaootiliseks» ehk ilma leppeta lahkumiseks.
«Euroopa Liidu Nõukogu kutsub liidu pealäbirääkijat eelolevatel nädalatel kõnelusi jätkama ja kutsub Ühendkuningriiki tegema vajalikke muudatusi, et kokkulepe saaks võimalikuks,» ütlesid valitsusjuhid.
Briti valitsuse kõneisik kordas seepeale Johnsoni hoiatust, et ta võib läbirääkimiste laua tagant lahkuda. Siiski on Johnson kinnitanud, et ootab ära neljapäeval ja reedel peetava Euroopa Liidu tippkohtumise tulemused, enne kui esitab Ühendkuningriigi järgmised sammud.
Suurbritannia astus Euroopa Liidust välja 31. jaanuaril ja lahkub EL-i ühisturult ja tolliliidust 31. detsembril, mil saab läbi 11 kuud kestev üleminekuperiood.
Kui kokkulepet ei saavutata, järgivad edasised kaubandussuhted Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO reegleid.
EL-i kolm peamist murekohta on leppe valitsemisala, ühised mängureeglid konkurentsi vallas ja kalastamisõigused.
Suurbritannia soovib suveräänseid õigusi oma vetele ega nõustu kokkuleppe puhul Euroopa Liidu õigusliku järelevalvega, tuues eeskujuks hoopis Kanadaga saavutatud vabakaubandusleppe.