Armeenia ja Aserbaidžaan teatasid humanitaarrelvarahust

Purustused Stephanakertis. Foto: AP/Scanpix

Armeenia ja Aserbaidžaani välisministeeriumid teatasid laupäeva hilisõhtul ühisavalduses humanitaarrelvarahu sõlmimisest.

Relvarahu hakkas kehtima keskööst.

«Armeenia Vabariik ja Aserbaidžaani Vabariik on kokku leppinud 18. oktoobrist kohaliku aja järgi kell 00.00 humanitaarrahu,» edastati ühisavalduses.

Avaldus tuli pärast seda, kui Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli pidanud mõlema välisministriga telefonivestluse.

Venemaa välisministeeriumi info kohaselt rõhutas Lavrov «vajadust järgida väga täpselt» Moskvas nädal tagasi sõlmitud relvarahu.

Aserbaidžaani president Ilham Alijev ähvardas varem päeval maksta kätte varahommikuse raketirünnaku eest Gandža linnale, kus riigi prokuratuuri andmeil sai surma 13 tsiviilisikut ja vähemalt 50 inimest haavata. 

Raketilöök purustas mitmeid elumaju 300 000 elanikuga Gandžas, mida tabas rakett ka kümme päeva tagasi. Tollal hukkus kümme tsiviilisikut.

Umbes samal ajal rünnati ka Mingeceviri linna, kuid selle raketi võttis maha Aserbaidžaani õhutõrje. Linna kaitseb raketitõrjesüsteem, sest seal asub strateegiliselt tähtis tamm. 

Aserbaidžaani suurtükivägi oli eelnevalt tulistanud vaidlusaluse Mägi-Karabahhi pealinna Stephanakerti. Armeenia uudisteagentuuri Armenpress andmeil sai lähedalasuvas Šuši külas haavata tsiviilisikuid. 

Armenpress lisas, et Aserbaidžaani droonid olid hävitanud Armeenia territooriumil asuvaid sõjaväerajatisi ning kahjustanud ka tsiviiltaristut. 

Ametlikel andmetel on lahingutes surma saanud enam kui 700 inimest.

Armeenlastega asustatud Mägi-Karabahh lõi Aserbaidžaanist lahku 1990. aastate alguses peetud sõjas, mis nõudis umbes 30 000 inimelu. Territoorium ja seda ümbritsevad seitse Aserbaidžaani piirkonda jäid Jerevani toetatud separatistide kontrolli alla. 

Aserbaidžaani ja Armeenia vahel algasid 27. septembril kõige ägedamad lahingud Mägi-Karabahhi üle alates 1994. aasta relvarahust.