VÄLISPANORAAM ⟩ Kuidas koroonaviirusest võitu saada?

Postimees TV saade «Välispanoraam» räägib sel korral koroonaviirusest ja koroonavaktsiinidest.

Saatekülaliseks on teadlane, ettevõtja ja Postimehe tehnikatoimetaja Marek Strandberg. «Välispanoraami» saatejuht on Postimehe välisuudiste toimetaja Martin Kutti.

Strandberg usub, et kevadisest koroonaviiruse esimesest lainest on palju õpitud. Eraldi tõi ta välja selle, et kasvanud on n-ö koroonadetektiivide osakaal ja tänu sellele ollakse paremini teadlikud, kus on nakkusallikad. 

Kuigi kevadest õpiti, siis ometigi ei suudetud ära hoida viiruse teist lainet. Miks nii? Strandberg tõi ühe olulise faktorina välja selle, et kusagil ei võetud kasutusele kõiki võimalikke kaitsevahendeid. «Inimestele tuleb selgeks teha, et see on nakkus, mis levib mitte ainult tatilärakatega, vaid ka üliväikeste aerosooliosakestega. Kõik asjad: väga hea ventilatsioon, käte pesemine, mõõdukas distantsi hoidmine ja loomulikult hingamisteede kaitsemaskid on kombinatsioon, mis annab kõige parema kaitse.»

Kui vahepeal nakatumiste arv vähenes, võis Strandbergi sõnul tekkida mulje, et viirus ongi möödas. «Seroloogilised uuringud näitasid seda, et see haigus ühiskonnas levib. Inimesed mõtlesid, et pole midagi. Usume, et läheb mööda. Kuigi ei saa mööda minna – füüsika, keemia ja bioloogia ei võimalda seda niisama möödaminekut.»

Koroonavaktsiinide kohta märkis Strandberg, et mitmel firmal on käimas viimase astme katsetused. Ta ütles viroloog Andres Meritsa sõnadele tuginedes, et tõenäoliselt ei teki imevaktsiini, mis annaks ühe vaktsineerimise järel eluaegse kaitse.

«Pigem sarnaneb koroonaviirus oma olemuselt ja organismi toimimiselt näiteks puukentsefaliidi viirusega, millise vastu peab saama õige vaheaja tagant täpselt õiged doosid vaktsiini, et kujuneks välja mõõdukalt pikaajaline immuunsus,» ütles ta. Strandbergi sõnul on praeguseks selge, et Covid-haiguse põdemise järel püsivat immuunsust ei teki. «See viirus on salakavalam ja keerukam, kui me ehk varem ette kujutasime, aga see probleem on lahendatav. Nagu on loodetavalt ka leitav ravi.»

Teadupoolest on Venemaa ja Hiina mõned koroonavaktsiinid kasutusele võtnud, kuid nende tõhususe kohta on kahtlust avaldanud mitme riigi teadlased. Strandbergi hinnangul tekitab Hiina ja Venemaa vaktsiinide puhul kahtlusi näiteks see, et need riigid on võidujooksu peal väljas ja mõlemal on kombeks varjata nii tõde kui ka valesid. Andmeid pole Venemaa ega Hiina teiste riikide ja firmade kombel jaganud.

«Pigem ma siiski usaldaksin neid vaktsiinikatsetusi, mis toimuvad vabatahtlikega, mis toimuvad kogu informatsiooni avalikkuse ja teadusavalikkusega jagades. See on ilmselt julgem koht, kust vaktsiini tulevikus võtta,» leidis Strandberg.

Rääkides viirusest lõpuks vabanemisest, ütles Strandberg, et karjaimmuunsuse põhimõte inimkonnal koroonaviirust alistada ei aita, kuna seda lihtsalt ei teki. «Haigust on võimalik põdeda mõnekuise vahega taas ja taas, see on kindlaks tehtud. Kurblooline on see, et iga järgmine põdemine võib anda tõsisemaid tüsistusi,» sõnas ta.

Ta kordas, et viirusega koos elamiseks on vaja vältida kontakte, mis võivad haigelt inimeselt tervele viirust üle kanda. Küsimus ei ole ainult käte pesemises, vaid näiteks ka ruumide ventilatsioonis, et õhu liikumise abil võimalikest viirust levitavatest osakestest vabaneda.

«Ma usun, et uute ventilatsioonilahenduste, uute õhu steriliseerimise lahenduste ja muuga õnnestub ühiskonda väga pikalt lahti hoida ilma, et oleks vaja sulgemist,» märkis ta.

Oluline on Strandbergi sõnul see, et nakatunute arv ei tõuseks üle teatud kriitilise piiri. «Kui kriitiline mass ühiskonnas on nakatunuid, siis tegelikult pole maskidest ega ühestki meetmest enam abi. Siis me peame ootama vaktsiini või tõhusat ravi.»