Boliivia endine president Morales kavatseb kodumaale naasta
20. oktoober 2020, 08:40
Eksiilis elav endine Boliivia president Evo Morales väljendas esmaspäeval kavatsust naasta kodumaale pärast tema soosiku Luis Arce võitu valimistel.
Moralese valitsuses majandusminister olnud Arce kuulutas võitu pühapäevastel valimistel pärast lävepakuküsitluste tulemusi, mille järgi ületas ta mäekõrguselt tsentristist rivaali Carlos Mesat.
Mesa kinnitas esmaspäeval, et Arce 20 punkti suurune edumaa on väga selge.
«See sõltub meist, nagu on kohane neile, kes usuvad demokraatiasse..., tunnustada, et siin valimistel oli võitja,» ütles ekspresident Mesa.
Lävepakuküsitluste järgi kogus Arce 52 protsenti häältest ja Mesa 31,5. Erauuringufirmad kinnitasid sarnast vahet kandidaatide vahel, kuid ametlikud tulemused avaldatakse alles mõne päeva pärast.
Sarnase tulemusega pole valimiste teist vooru võitja välja selgitamiseks korraldada vaja.
Kokku hääletas valimistel rekordilised 87 protsenti boliivlastest, teatas kõrgem valimistribunal. Keskmine valimisaktiivsus on Boliivias 80 protsenti.
«Varem või hiljem pöördume Boliiviasse tagasi, siin pole midagi arutada,» ütles Boliivia endine president Evo Morales Argentinas Buenos Aireses antud pressikonverentsil.
Sotsialistliku Liikumise (MAS) partei juht Morales kukutati meeleavaldustel pärast seda, kui tema võit 2019. aasta valimistel tühistati seoses pettusesüüdistustega.
Morales põgenes riigist 10. novembril, kui ta kaotas oma relvajõudude toetuse kriisi ajal, milles hukkus 36 inimest ja sadu sai vigastada.
Algselt pages Morales Mehhikosse, kuid hiljem suundus ta Argentinasse pärast selle vasakpoolse presidendi Alberto Fernándeze valimisvõitu.
Morales tänas Fernándezt ja Mehhiko presidenti Andrés Manuel López Obradori nende toetuse eest.
Esmaspäeval sai Morales kõne ka Argentina päritolu paavst Franciscuselt ja tänas õnnitluste eest Venezuela presidenti Nicolás Madurot ja endist Uruguay presidenti José Mujicat.
ÜRO peasekretär António Guterres kiitis Boliivia kõrge valimisaktiivsusega rahumeelseid valimisi ja ärgitas poliitilisi liidreid tegema Boliivia ühiskonnas lõhede ületamiseks koostööd.
Moralest ähvardab Boliivias arreteerimine terrorismikahtluse alusel pärast seda, kui riigi parempoolne ajutine valitsus süüdistas teda valitsusvastaste meeleavalduste korraldamises eksiilist. Samuti uuritakse tema vastu esitatud alaealistega seotud seksuaalkuritarvitamise süüdistusi, mida Morales nimetas esmaspäeval tema vastu algatatud «räpaseks sõjaks».