Armeenia peaminister välistas Karabahhi tüli diplomaatilise lahenduse (6)
/nginx/o/2018/12/10/11643934t1hef87.jpg)
Armeenia peaminister Nikol Pašinjan välistas kolmapäeval diplomaatilise lahenduse tülile Aserbaidžaaniga Mägi-Karabahhi pärast, kus ägedad lahingud on väldanud pea kuu aega.
«Karabahhi konfliktil pole olnud ega saa veel pikka aega olema diplomaatilist lahendust,» ütles Pašinjan Facebooki postitatud videopöördumises, süüdistades Aserbaidžaani soovimatuses kompromissi leida.
Ta ärgitas armeenlasi vabatahatlikult rindele minema, tunnistades, et riigil on lahinguväljal «keeruline olukord».
«Siin on võit ja siin on kaotus, vahepealset võimalust ei ole,» ütles ta. «Võitmiseks peame kõik moodustama vabatahtlikke üksusi ja tegutsema ülemjuhataja juhtimise all.»
Ta ütles, et läbirääkimised Karabahhi staatuse üle on mõttetud, sest Bakuu ei soovi kompromissi. «Kui meie millegagi nõustume, siis Aserbaidžaan sellega enam ei nõustu. See näitab, et üldiselt on mõttetu rääkida diplomaatilisest lahendusest, vähemalt praegu,» lisas Pašinjan.
Aserbaidžaani president Ilham Alijev on öelnud, et relvarahust saab rääkida siis, kui Armeenia tõmbub tagasi nii Karabahhist kui ka seda ümbritsevatelt Aserbaidžaani aladelt, mida Armeenia relvajõud on oma valduses hoidnud.
Pašinjan on kutsunud üles Mägi-Karabahhi rahvusvahelisele tunnustamisele, leides, et Aserbaidžaani võimu all oleks sealne elanikkond pidevas ohus.
Venemaa algatatud katsed pooled ajutise relvarahuni viia pole andnud tulemusi, viimati kokku lepitud humanitaarrahu ei püsinud ja kumbki pool süüdistas teist lahingutegevuse jätkamises.
Reedel peaksid Armeenia ja Aserbaidžaani välisministrid kohtuma USA kolleegi Mike Pompeoga, kuid need kohtumised on eraldi ning kolmepoolset kohtumist ei toimu.
Jerevan kinnitab, et on alates sõja taaspuhkemisest septembri lõpus kaotanud 800 sõdurit, samuti on tapetud 36 tsiviilisikut.
Bakuu on teatanud 63 tsiviilohvrist, kuid ei ole sõjaväe kaotusi senini teada andnud.
Eelmises Karabahhi sõjas 1990-ndatel tapeti umbes 30 000 inimest.