:format(webp)/nginx/o/2020/10/23/13430159t1haa99.jpg)
Euroopa Liit ja Suurbritannia kehtestasid neljapäeval sanktsioonid kõrgetele Vene luureohvitseridele nende rolli eest Saksa parlamendi arvutivõrgustikku häkkimisel 2015. aastal.
Euroopa Liit ja Suurbritannia kehtestasid Vene luurajatele küberrünnaku eest sanktsioonid
Vene sõjaväeluure (GRU) juht Igor Kostjukov ja luureohvitser Dmitri Badin said EL-i territooriumile sisenemise keelu, samuti külmutatakse nende võimalikud EL-is asuvad varad.
Süüdistajate hinnangul küberrünnakute eest vastutav GRU üksus kanti samuti EL-i nimekirja.
EL-ist ametlikult lahkunud Ühendkuningriik liitus reisikeeldude ja varade külmutamisega eelmainitud isikute ja GRU üksuse vastu.
Aprillis ja mais 2015 halvas küberrünnak täielikult Bundestagi arvutivõrgu ja parlamendi veebipõhine tegevus peatus täielikult mitmeks päevaks, kuni süsteem taastati.
Euroopa Ülemkogu teatas avalduses, et rünnaku käigus varastati suures koguses andmeid ning samuti tabas see mitme parlamendiliikme ja ka Saksa kantsleri Angela Merkeli e-kirja kasutajakontosid.
Merkel on rünnakus Venemaad süüdistanud ka avalikult.
Briti välisminister Dominic Raab ütles: «ÜK seisab õlg õla kõrval Saksamaa ja oma Euroopa partneritega, et võtta Venemaa vastutusele küberrünnakute eest, mille eesmärk oli õõnestada Lääne demokraatiaid.»
«See kriminaalne tegevus toob Vene valitsusele veelgi halba mainet,» lisas ta.
Kostjukov on ka ühes teises EL-i mustas nimekirjas. Jaanuaris 2019 keelati tal sisenemine ÜK-sse ja temaga seotud pangakontod EL-is külmutati. Meetmed rakendati pärast närvimürgirünnakut Suurbritannias endise topeltagendi Sergei Skripali ja tema tütre Julia vastu.
Saksa uurijad peavad Badinit Bundestagi vastu korraldatud rünnaku peaarhitektiks.
Saksa peaprokurör väljastas tema suhtes mais vahistamismääruse. USA Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) otsib Badini taga seoses mõjutustegevusega 2016. aasta Ühendriikide presidendivalimistel.