Esmaspäev oli esmakordselt selle enam kui kahekuulise perioodi jooksul selline, kus paljud inimesed ei asunudki meeleavalduse järel nädala alguses tööle. Pühapäevase marssimise teema oli üleskutse streigile, nii pidigi järgmisest päevast algama suur üleriigiline streik.

Streigi üleskutse oli ajendatud Lukašenkale antud ultimaatumite mittetäitmisest. Talle esitatud nõudmiste seas oli tagasiastumine, vägivalla lõpetamine kodanike suhtes ning uute valimiste väljakuulutamine. Kuna selles loetelust pole ühtki asja siiani sündinud, siis kutsuski Svetlana Tihhanovkaja Leedust valgevenelasi streikima.

Kuna suured Minski tehased alustavad hommikust vahetust tihtipeale kella 7-st, siis hakasidki esimesed uudised streigirindelt tulema just sel ajal. Kõige enam mõjutas streik arvatavasti ettevõtte Grodna Azot tegevust, kus mitme tsehhi vahetus keeldus tööülesannete täitmisest. Inimesed tulid küll tööle kohale, kuid ei alustanud plaani täitmisega.