/nginx/o/2020/10/27/13437849t1hecf1.jpg)
Kuul võib olla oluliselt suurem hulk vett kui varem arvati, selgus kahest esmaspäeval avaldatud uurimusest.
Teadlaste hinnangul võib Kuul olla arvatust oluliselt rohkem vett (2)
Pikka aega arvati, et Kuu on krõbekuiv. Umbes kümme aastat tagasi avaldatud uurimustes leiti, et Maa kaaslase pinnal on vaid väike kogus vett. Uute uuringute andmetel on Kuul oleva vee kogus oluliselt suurem.
Uurimusartiklid avaldati teadusajakirjas Nature Astronomy ja neid tutvustas uurimuses osalenud USA kosmoseagentuur NASA.
Märke veest leiti Kuu pinna skaneerimisel ka varem, kuid siis ei suudetud uuringute käigus eristada vett ja hüdroksüüli, ehk ühe vesiniku ja ühe hapniku aatomi moodustatud molekuli.
NASA Sofia-teleskoobi (Stratospheric Observatory for Infrared Astronomy) abil oli võimalik Kuu pinda uurida varasemast täpsema lainepikkusega ning eraldada vesi ja hüdroksüül, ütles uurimuse kirjutamisel osalenud Casey Honniball Hawaii geofüüsika- ja planetoloogia instituudist.
Teadlaste arvates võib vesi olla Kuul klaashelmeste sees või muidu aurustumise eest kaitstult, lausus Honniball.
Kui vett leidub piisavates kogustes, saab seda ehk kasutada uurimisrühmade külastustel joogiveena, hingatava õhu valmistamiseks ja kütuseks, kirjeldas Honniball.
Teises uurimuses uuriti Kuu pooluste piirkondi. Arvatavasti leidub jäätunud vett pooluste juures asuvate sügavate kraatrite põhjas, kuhu päikesevalgus ei ulatu. Uues uurimuses leiti märke miljarditest mikrokraatritest, millest igaühes võib olla väike kogus vett.
«Suurem osa neist varjudest on mündist väiksemad ja nii külmad, et võivad ladustada jääd,» lausus uurimist juhtinud Paul Hayne Colorado ülikoolist.
Teadlaste arvates on umbes 40 000 ruutkilomeetril Kuu pinnast võimalik säilitada vett.
Mikrokraatreid leidus mõlema pooluse juures ja nende temperatuur on umbes -160 kraadi.