«Muutke meie relvad illegaalseks ja me ütleme, et need on dokumenteerimata,» ähvardas tekst T-särgil, mida kandis seljas härjakere ja siilisoenguga reisija Los Angelese lennujaama turvakontrollis. See tekst võtab kenasti kokku kaks olulist erimeelsust USA vabariiklaste ja demokraatide vahel. Esimeseks on suhtumine tulirelvade omamisse, teiseks aga see, mida teha dokumentideta sisserändajatega – teadupärast on vabariiklased üldiselt relvade vaba omamisõiguse pooldajad, kuid suhtuvad kriitiliselt immigrantidesse, eriti neisse, kel pole USAs viibimist õigustavaid pabereid.
Krister Kivi USAs ⟩ Kolm päeva valimisteni: Texases võib kaart kukkuda mõlemat pidi (2)
Kui jõudsin vähem kui tunnise lennu järel oma sihtkohaks olevasse Las Vegasesse – tühja, peaaegu hirmutavalt kõrge taevaga kõrbelinna – ja olin seal veidi ringi jalutanud, hakkas küll tunduma, et palju olulisemad probleemid on Ameerikas hoopis mujal. Suur hulk pisikesi ärisid – kõik ilmetutes ühekorruselistes majades, mis ääristasid hiiglaslikku parkimisplatsi –, olid oma uksed sulgenud ning kinnisvara pakuti üürimiseks uutele huvilistele. Siin-seal olid puitlaastplaadiga kinni löödud ka aknad, otsekui valmistutaks tormi saabumiseks. Õhk oli tuhkkuiv, sest vihma, ja siiski vaid viis minutit, sadas Vegases 20. aprillil, enam kui 190 päeva eest, ning üle kogu pruuniks kõrbenud mäeahelikevahelise linna näis värelevat hääletu ärevus, mida oli aina raskem taluda. Sellises olukorras haaratakse õlekõrrestki, ning tohutud reklaamtahvlid Sahara avenüül erinevaid võimalusi ka reklaamisid: üksteise järel kiitsid hiidafišid sissemaksuvabalt toimetavat advokaadibürood («Maksma ei pea enne võitu»), Kristuse pakutavat lohutust («Murelik? Jeesust võib usaldada») ja mugavalt koju kätte toodavat marihuaanat.
Ei vihma, ei raha
Vihma kõrval on pea täielikult turismile orienteeritud Las Vegases puudu ka raha. Turiste on vähe ning see on üles viinud kasiinopealinna niigi hullud kuritegevusnäitajad. Lehekülg cityrating.com prognoosib, et aasta lõpuks on Vegases tänavu toimunud 133 mõrva, 1166 vägistamist ja 72 187 varavastast kuritegu.
«Las Vegases on kümned tuhanded inimesed tööta ainuüksi konverentsiturismi ärajäämise tõttu,» ütles eakas taksojuht, kes – nagu võinuks juba kaugelt oletada mehe nägu katvast triipude ja tähtedega sinipunavalgest maskist – plaanis valida Trumpi, sest uskus selle olevat parem riigi majandusele. Vaid kasiinod meelitavad linna endiselt õnnemängureid – sohvri sõnul iga nädal kuni veerand miljonit –, kuid seda on mitu korda vähem kui enne.
Kasiinokülastajad saavad erikohtlemise osaliseks: minu ööbimiskoha Tropicana hotelli fuajees, kuhu uute reeglite kohaselt tohtis siseneda «ainult» 1700 õnnemängijat korraga, kõlas öö läbi tulesid välgutavate mänguautomaatide kilin ja kõlin. Väsinud diilerid, maskid ees, ootasid kergelt ruleti- ja craps’i-laudade vastu toetudes mängureid, kes iga hetk uksest sisse võisid astuda. Hasartmängijate kraadimisega vaeva ei nähtud, olgugi et nad liikusid hiidfuajees ringi koos hotellikülastajatega, kel kõigil mõõdeti sisseregistreerimisel kehatemperatuuri. Kui infrapunapüstol registratuuris peaaegu mu laupa puudutas, mõtlesin murega, kuhu ma lähen, kui peaks olema palavik tekkinud. Kas silla alla? Kui tuppa voodisse ei lasta, võiks ilmselt haige olla ka fuajees münte automaati poetades.
Selline see Vegas on: tohutu illusioon ja kohati ka pettus. Kui algul reklaamitakse tuba Vegases 37 dollariga, lisandub sellele check-in’is riigimaksu kõrval veel 41,95 dollarit kohustuslikku «resorditasu», mis katab mitmesuguseid ootamatuid hüvesid, nagu näiteks 20-protsendist allahindlust Suure Kanjoni tuuridelt. Vaidlemine ei vii kuhugi.
Päev hiljem lendasin Dallasesse. Pea viimase kohani välja müüdud lennukis kukkus enne starti kokku üks reisija, teda saatva mustanahalise proua silmad täitusid ahastusest ja pisaraist. Lõpuks kandsid parameedikud õnneks vist juba toibuva mehe välja, kuid see pani mõtlema inimkeha haprusele. Eestist umbes kaks korda suuremas Dallase maakonnas registreeriti viimase ööpäevaga kaheksa uut koroonasurma ja 656 nakatumist. «Kandke maski!» teatasid sildid hotellis, kus tulirelvadega sisenejate kõrval keeldutakse nüüd majutusteenust pakkumast ka neile, kellel maski peas pole. Ukse kõrval kükitas keegi naine ja oksendas.
Toetajaid jätkub mõlemale