/nginx/o/2020/10/31/13446749t1h6ecd.jpg)
Armeenia peaminister Nikol Pašinjan palus ametlikult Vene presidendil Vladimir Putinil alustada kiirelt konsultatsioone julgeoleku tagamise üle Aserbaidžaani konflikti ajal, teatas täna Armeenia välisminister.
Armeenia peaminister palus Putinilt kõneluste alustamist julgeoleku tagamise üle (3)
«Armeenia peaminister on palunud Venemaa presidendilt alustada kiireloomulisi konsultatsioone eesmärgiga määratleda abi vorm ja ulatus, mida Vene Föderatsioon saab võimaldada Armeeniale oma julgeoleku tagamiseks,» teatas ministeerium.
Venemaa kinnitas, et osutab Jerevanile vajalikku abi, kui tüli Aserbaidžaanist lahku löönud Mägi-Karabahhi enklaavi üle peaks jõudma otseselt Armeenia territooriumile, ärgitades konfliktipooli viivitamatult lahingutegevust peatama.
Armeenia ja Aserbaidžaan ei jõudnud eile Genfis kokkuleppele uues relvarahus Karabahhi relvakonflikti lõpetamiseks.
Venemaal on Armeeniaga julgeolekulepe, samuti on Venemaal sõjaväebaas selle territooriumil.
Armeenlastest separatistid haarasid Mägi-Karabahhis kontrolli 1990. aastate sõjas, milles hukkus umbes 30 000 inimest.
Viimased lahingud puhkesid 27. septembril ja kestavad jätkuvalt, hoolimata korduvatest rahvusvahelistest diplomaatilistest katsetest relvarahu kehtestada.
Venemaa on varem teatanud, et selle kaitsepakt Armeeniaga ei laiene Mägi-Karabahhile.
Pašinjan ütles kirjas Putinile, et vaenutegevus läheneb Armeenia piiridele ning et Aserbaidžaani liitlane Türgi toetab Bakuud.
Ta palus Moskvalt abi, tuues esile kahe riigi tihedad sidemed ja 1997. aasta sõpruse, koostöö ja teineteise toetamise leppe.
Mägi-Karabahhi vaenupooled on kolmel korral nõustunud relvarahuga Venemaa, Prantsusmaa ja USA vahendatud kõnelustel, kuid need kõik lagunesid kiiresti koost.